Pangad TransferWise'i ei pelga

„Tegemist on kirjelduse järgi hea, kuid kitsale nišile mõeldud globaalse lahendusega, mis Eesti turgu oluliselt ei mõjuta,“ ütles Swedbanki eraisikute panganduse juht Kaie Metsla ning rõhutas ka, et konkurentsi suurenemine ja uute toodete lisandumine on positiivne.

Eile teatas TransferWise, et toob turule eraklientidele mõeldud piirideta virtuaalkonto ja deebetkaardi, uue teenusega saab lihtsalt kasutada eri valuutasid ning teha tehinguid ilma eraldi kontosid avamata. Esialgu saab teenust proovida tuhatkond testijat, ent esimese kvartali jooksul avatakse see kõikidele soovijatele.

Rahaliigutaja hõikas ise välja, et piirideta virtuaalkonto võimaldab riigiüleseid pangateenuseid kasutada nii, nagu toimetaks klient sihtriigis kohapeal. Firma märkis, et arve avamine on välismaalaste jaoks tihti väga keeruline ja kulukas. Uue teenusega saab klient aga Suurbritannias, USAs, Austraalias ja Euroopas endale kohalikud pangarekvisiidid.

Luminori avalike suhete spetsialist Lotte-Triin Narusk tõdes, et vähemalt eurode jaoks on lihtne maksete süsteem olemas – selleks, et klient ei peaks igas riigis vastava maa valuutas ülekannete tegemiseks kontot avama, on Euroopas loodud ühtne euromaksete ala SEPA (single euro payment area). See võimaldab üle Euroopa arveldada samadel tingimustel nagu oma koduriigis ning teha seda oma kodupangast.

LHV jaepanganduse juht Andres Kitter hindas uue piirideta konto uuenduslikuks. „Muidugi on meil hea meel, et Eestist pärit ettevõte püsib finantstehnoloogia teerajaja rollis. TransferWise ja LHV on head koostööpartnerid ja elame nende teenuseuuendustele kaasa,“ ütles ta ja lisas, et rahvusvaheline konto – nagu ka mitme valuutaga seotud deebetkaart – ei ole veel maailmas levinud, kuigi eks samas suunas mõtlejaid ole palju. Sellised teenused lisavad Kitteri sõnul kindlasti mugavust sageli eri valuutasid kasutavate ja piiriüleseid tehinguid tegevate klientide jaoks.

Teisest küljest vaadatuna on TransferWise’i uued plaanid LHV jaepanganduse juhi sõnul näide tendentsist, et esialgu kitsama küsimuse lahendamisele keskendunud ettevõtted asuvad kasvades pakkuma üha laiemat teenustevalikut, mis tegelikult muudab nad traditsioonilise äriga sarnasemaks. „Ühtlasi tuleb siis üha enam arvestada ka reeglitega, mis traditsioonilistele turuosalistele kehtivad,“ tõdes Kitter.

Konkurentsi LHV siiski ei pelga. „Oleme seda meelt, et koostöö ja avatud pangandus on kasulik. Seni kuni fintech-ettevõtted vajavad ise pangateenuseid, oleme meie valmis neid teenindama ja olema vahenduslüliks uue põlvkonna ettevõtete ja pangandusmaailma infrastruktuuri vahel,“ rääkis Kitter.