Puskar ootab seadust

Artikkel

- Uudised
- Kristel Härma
- 11. jaanuar 2018 kell 3:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Puskar ootab seadust
Rangelt reguleeritud lahja alkoholi kodus tootmise kõrval on kange alkoholi valmistamine keelatud, kuigi ka sellel on paljudes Eesti kodudes oma koht.
Ehkki setode rahvusnapsu hansa kodus valmistamine ja isegi destillatsiooniaparatuuri omamine on keelatud, kogunetakse igal aastal seto kuningriigi päevale jooki mekkima ja valitakse parim hansameister. Aasta lõpul näitas ETV kokandussaates „Wend Weis“ ka Euroopa Parlamendi saadik Ivari Padar oma kodukandi joogi varusid. Suurema pudelitäie oli ta „kaevu juurest leidnud“.
Valgejõe Veinivilla perenaine Tiina Kuuler ei pea õigeks, et ebaseaduslikku jooki võib vabalt näidata ja jagada, samal ajal kui koduveini ja -õlle tegijaid kontrollib maksuamet rangelt. „Minu silmis on praegu see nii, et mõni mees võib omada ja näidata ja ka avalikkuse ees juua, aga mõnda teist tegijat kotitakse ja karistatakse,“ leidis ta.
Kuulerile läheb see teema eriti hinge, sest kui ta enne ametlikult joogitootjaks hakkamist koduveini tegijana koos teiste koduveinimeistritega ühel üritusel õhtusöögi kõrvale veine tahtis pakkuda, ilmus välja maksuamet ja tahtis temalt kõigi tootjate andmeid. „Me tahtsime teiste koduveini tegijatega pakkuda oma veine Eesti toidu kõrvale ja seda täiesti tasuta. Inimesed maksid õhtusöögi eest, aga veinid olid koduveini klubi kingitus. Seal mingit ebaseaduslikku ostmist ei toimunud, aga mulle lennati väga konkreetselt turja sellega.“
Kompromissi ei paista
Ta märkis, et maksuamet käib ka laatadel inimesi korrale kutsumas. „Minu teada nad praegu kedagi trahvinud ei ole, aga ikka mõni mees müüb oma koduveini ja koduõlut. Maksuamet siis käib ning noomib neid ja ütleb, et olge nii kenad ja tehke ennast seaduslikuks, ja jagavad infot.“
Foto: kuvatõmmis videost
Ivari Padar vastas kriitikale, et saates nähtud pudelitel olid maksumärgid peal ja osa neist olid tühjad. Padar nentis, et tegelikult tohib juba praegugi hansat teha, aga siis on vaja tolliladu ja tootmist, mis vastaks toiduohutuse nõuetele. Padari sõnul soovitakse saada lihtsamat varianti, kus koduköögis või turismitalus võiks piiratud ulatuses hansat teha. Seni pole aga kokku tulnud ühtegi riigikogu koosseisu, kus oleks näha, et oleks häälteenamus lihtsustatud variandiga kompromissini jõudmiseks.
Padar avaldas lootust, et ehk annab aeg arutust ja ükskord muutub see, et kodus pruulitud kanges alkoholis nähakse ainult ohtu tervishoiule ja maksulaekumisele. „Ju kunagi tuleb aeg, kui seda nähakse rohkem kui sellist kodust toiduainete käsitöörubriiki.“
Setode kultuuritordist on tükk välja lõigatud
Oleme natuke lootust kaotanud ja viimastel aastatel me ei ole hansa seadustamise nimel väga pingutanud. Mingisugusel perioodil võtsime seda aga väga tõsiselt ja käisime läbi ministeeriumid ja ametid ning töötasime selle kallal. Sealt selgus, et hansat saab toota, aga see pole võimalik traditsioonilisel viisil ja väga väikeses mahus, mida meie taotlesime.
Meie taotleme luba hansat toota kultuurilise sümbolina, kuna see on seto kultuuris väga tähtsal kohal. Alustades sündidest, lõpetades matustega, sinna vahele pulmad ja kõik tähtpäevad. See on väga paljude rituaalidega seotud ja sellepärast oleks meil tarvis, et meie kultuurist ei oleks lõigatud seda torditükki välja. Muidu hakkab see tort meil juba päris kokku saama, aga hansa osa on välja lõigatud. Poliitikutel pole olnud julgust seda sammu astuda. Me oleme siin mitme valitsuse ajal proovinud, aga ei ole õnnestunud.
Kui me küsisime rahandusministeeriumist, siis nemad ütlesid, et maaeluministeerium peab tegema algatuse, ja maaeluministeerium ütles, et kui tema teeb algatuse, siis rahandusministeerium ei kiida seda heaks. Ega me lõpuks ei saanudki aru, kes selle tagasi tõukas, aga igal juhul see asi pandi kalevi alla.
Me pidasime seda seadustamist võimalikuks, sest naaberriigis Soomes on võimalik suveniirina seda isegi müüa, aga me isegi ei taotlenud seda suurtes mahtudes. Nii nagu ma nendest vestlustest aru sain, siis põhiline probleem oli selles, et siis hakkab kogu Eesti seda tootma. Kui meile antakse see võimalus, siis küsib ka Ida-Virumaa, et miks nemad ei või oma köögis puskarit ajada.
Margus Timmo
Setomaa Valdade Liidu tegevjuht
Seadus lahjale ja kangele
Kuuler näebki lahendusena seda, et riik hansa kodust valmistamist reguleeriks. „Muidu on jube tore riiklikul tasandil ka eputada, et küll meil seal Eestimaa kagunurgas on täitsa omaette kultuur ja omaette tegevused ja näete, meil on siin ebaseaduslik hansa. Miks ei võiks seda siis seaduslikuks teha? Miks meil peab olema destillatsiooniaparatuuri omamine karistatav?“
Kuuler tõdes, et destillatsiooniaparaate on inimestel palju käes ja parem on teha selle omamine seaduslikuks ning ka kange alkoholi väiksemal määral tootmine kergemini lubatavaks. Ta avaldas lootust, et siis läbiks kange alkohol, mida müüa tahetakse, täpselt samasuguse laboratoorse kontrolli, nagu veini- ja õlletegijad peavad enne oma alkoholi müüki viimist tegema. „Siis oleks alkohol ka puhtam, jääksid ära igasugused mürgitused. Võib-olla see aitaks rahva tervise parendamisele rohkem kaasa kui see ühe raua tagumine, et alkohol on halb, mitte mingit alkoholi teha ei tohi ning üleüldse tuleks ennast alkoholist hoida nii kaugele kui võimalik.“
Üks küsimus: Miks ei tohi Eestis kodus kanget alkoholi valmistada?
Vastab maaeluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna nõunik Meeli Lindsaar.
Õlu ja vein on kääritatud joogid, mis valmivad n-ö looduslikul protsessil ehk need kääritatakse pärmi abil. Et saada kangemaid ehk suurema alkoholisisaldusega jooke, on vaja liigne vedelik eemaldada ehk destilleerida. Vedelik, mida destilleeritakse, sisaldab palju ühendeid ning destilleerimisel on oluline jälgida komponentide lenduvust ja kuumutamise temperatuuri. Valedel tingimustel eraldub segust vale keemiline ühend, mis võib osutuda mürgiseks.
Näiteks õlle käärimisel tekib alati mingi kogus mittesoovitud ühendeid, kuid kuna soovimatute ühendite kontsentratsioon on väike, ei ole need inimesele tervisele ohtlikud. Sama kehtib kõikide teiste kodus kääritatud alkohoolsete jookide kohta.
Kui kodustel tingimustel valmistatud kääritatud jooki, mille koostisest puudub igasugune aimdus, hakatakse destilleerima, järgimata väga täpseid juhiseid, on ka lõpptulemus juhuslik. See võib olla nii suure metanoolisisaldusega vedelik kui ka suure etanoolisisaldusega vedelik või nende ühendite segu või muu orgaaniliste ühendite segu.
Kuna kodustes tingimustes on keeruline tagada destilleeritud jookide puhtus, sest valmistamise protsessi on keeruline kontrollida, ning kodus valmistatud destillaadi mürgituste juhtumeid on Eestis olnud mitu, on kodustes tingimustes kange alkohoolse joogi destilleerimine keelatud.
Puskariaparaadi omamine keelustati 1. jaanuaril 2012. aastal.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Tervis
- Riigikogu
Hetkel kuum