SEB: küberoht on investorile ka võimalus

Küberkuritegevus kujutab endast ettevõtetele üha suuremat ohtu, kirjutab SEB investeerimisteemasid käsitlev väljaanne Investment Outlook. Mitte ainult ei ole küberrünnakutest tekitatud kahjud mastaapsed, vaid ühtlasi ohustab sellist tüüpi kuritegevus digitaliseerumist ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt.

IBMi tegevjuht Virginia Rometty on öelnud, et küberkuritegevus on suurim oht igale ettevõttele maailmas – seega on see ka suur oht investoritele, tõdes SEB. Teisalt pakub küberkuritegevus investoritele ka võimalusi, luues turgu arvukatele küberturbelahendusi pakkuvatele kõrgtehnoloogiaettevõtetele.

Hirmuäratavalt tavaliseks on muutunud niinimetatud teenusetõkestamise ründed, millega ülekoormatakse serverid, takistamaks kasutajatel ligipääsu veebisaidile. Näiteks tekitati niimoodi 2017 aasta 11. oktoobril hulgaliselt viivitusi Rootsi raudteeoperaatori SJ jaoks. Laevandusettevõtet A. P. Møller-Maersk tabas viiruserünnak eelmisel suvel ning see läks maksma umbkaudu 300 miljonit dollarit, seisab Investment Outlookis.

"Kokkuvõttes ohustab küberkuritegevus kogu ühiskonda nii indiviidi kui ka organisatsioonide tasandil, pärssides nõnda edasist digitaliseerumist, mis kasvataks efektiivsust ja tööviljakust. Näiteks: kes julgeks sõita isesõitvas autos, teades, et häkkeril on võimalik üle võtta auto juhtimine? Milline ettevõte julgeks kohaldada uut süsteemi, teades, et sellega kaasneb tõsine turvarisk?" loetles SEB.

Tavaliselt häkivad kuritegelikud organisatsioonid ettevõtete süsteemidesse eesmärgiga pressida välja raha või varastada nende klientide ja partnerite andmeid. SEB vahendab ülevaates Financial Timesi hiljutist uuringut, mis näitas, et sageli kahtlustavad ettevõtted oma konkurente rünnakute tellimises, eriti juhtudel, kus pahavara eesmärk on takistada tavapärast majandustegevust või teenusepakkumist.

Näiteks on üllatavalt paljusid internetis kauplevaid lillemüüjaid tabanud küberrünnakud vahetult enne sektori jaoks märgilise tähtsusega valentinipäeva. Rünnakuid teinud häkkerid on ka hiljem tunnistanud, et neid värbasid legaalsed ettevõtted, kes oma äritegevuses konkureerivad küberrünnaku ohvritega.

Küberkuritegevusest tekkinud kulud on tohutud ja kasvavad kiiresti, märkis SEB. Pole küll täpselt teada, kui palju küberkuritegevus ettevõtetele maksma läheb ning kui kiiresti need kulud kasvavad – see on osaliselt määratlemise küsimus –, kuid kindlustusfirma Hiscox ja konsultatsioonifirma Hamilton Place Strategies hinnangul on küündib iga-aastane kogukahju juba 450 miljardi dollarini ning kasvab umbes 15 protsenti aastas. Seda suurusjärku kinnitab kindlustusfirma Lloyds 2015. aastal tehtud hinnang, mis hindas tekkinud kahjude summaks 400 miljardit dollarit. Samas ületavad meedias avaldatud hinnangud neid näiteid mitmekordselt, seisab ülevaates.

Kõiki hinnanguid ja uuringuid ühendab üks tähelepanek: kiire kasvumäär. Ponemon Institute’i ja Accenture’i avaldatud „Küberkuritegevuse kahjude uuring 2017“ uuris 254 ettevõtet seitsmes riigis – kõigil neil on ärihaldussüsteemid, millel vähemalt 1000 kasutajat, vahendas SEB. Uuringust selgus, et lõppenud aasta jooksul kasvas küberkuritegevusest tekitatud kahju keskmiselt 23 protsenti – 11,7 miljoni dollarini aastas ettevõtte kohta. Uuringus osalenud ettevõtete jaoks on kõige suurem kulu andmevargus, seejärel tööprotsesside katkestused ja müügi vähenemine.

Sellegipoolest jääb suur hulk küberrünnakutest lõpuni avastamata. Uusi arvutiviirusi töötatakse välja hämmastavalt kiiresti, mistõttu peavad IT turvalahendusi pakkuvad ettevõtted kasutama tehisintellekti toimuva monitoorimiseks, viiruste tuvastamiseks ning vajalike turvalahenduste väljatöötamiseks, tõdetakse Investment Outlookis.

"Loomulikult oskavad ka häkkerid panna tehisintellekti enda kasuks tööle ning valdkonna ekspertide sõnul muutub küberturve pikas perspektiivis kuritegelike häkkerite ja küberturbefirmade lahinguväljaks. Kellel on juurdepääs kõige võimsamale ja paremale tehisintellektile, arendamaks/avastamaks/kõrvaldamaks uusi viiruseid ja rünnakuid?" seisab ülevaates.

Andmekaitsesüsteemidesse ning isikutuvastus- ja juurdepääsukontrolli kõrgtehnoloogilistesse lahendustesse oodatakse iga-aastaselt ligikaudu 20% täiendavaid investeeringuid, märkis SEB.

"Loomulikult ei lõika küberkuritegevusest kasu vaid häkkerid ja küberettevõtted vaid ka tehnoloogiahiiud, nagu Amazon, Microsoft ja Google, kes suudavad klientidele pakkuda turvalisi pilvelahendusi," seisab ülevaates.

Digitaliseerumist küberohud siiski ei peata – lihtsalt on selge, et märkimisväärne osa efektiivsuse tõusust tuleb taasinvesteerida turvalahendustesse, et tagada oma süsteemide vastupanuvõime ja isikuandmete kaitse.

"Küberturvalisusest on saamas digitaliseerumise ja automatiseerimise võimaldaja ning see on areng, mida investoritel tasub jälgida," sedastasid SEB analüütikud.