Utilitase rohelise energia toodang kasvas mullu ligi 30 protsenti

Eelmisel aastal tootis Utilitas kokku 1 680 600 MWh soojus- ja 243 600 MWh elektrienergiat, mida oli võrreldes mullusega vastavalt 12 protsenti ja 40 protsenti rohkem. Elektritoodang kasvas märgatavalt Utilitase teise soojuse ja elektri koostootmisjaama käivitamise järel. "See on Utilitase viimase aja mahukaim investeerimisprojekt, tänu millele toodetakse suurem osa Tallinna kaugküttesoojusest mittefossiilsetest kütustest ning enamus tarbitavast energiast tuleb koostootmisjaamadest," sõnas Utilitas kontserni juht Priit Koit.

Koostootmise ja biokütuste kasutamisega hoidis Utilitas 2017. aastal ära üle 500 000 tonni CO2 heitmete paiskumist atmosfääri, mida on 20 protsenti enam kui eelnenud aastal.

 

"Just nii palju rohkem tekiks süsihappegaasi, kui toota sama kogus energiat gaasist ja põlevkivist," lisas Koit. Seepärast on kõik Utilitase kaugküttepiirkonnad üle viidud kohalikule ja keskkonnasäästlikule taastuvkütusele - puiduhakkele. Möödunud aasta oli Eestis keskmisest poole kraadi võrra soojem. "Soojuse ja elektri koostootmine ning taastuvkütuste kasutamine kaugküttes aitab aga vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni ning pidurdada kliima soojenemist," selgitas Koit.

Utilitase kaugküttevõrkudega liitus üle Eesti möödunud aastal 92 hoonet koguvõimsusega 49 MW, mis on sarnaselt 2016. aastaga rekordiliselt kõrgel tasemel. Utilitas varustas eelmisel aastal soojusega kaheksas Eesti linnas 4741 hoonet, sealhulgas rohkem kui 165 000 kodumajapidamist.

Kontserni ettevõtted investeerisid 2017. aastal kokku 21 miljonit eurot, sellest üle 11 miljoni soojusvõrkude ehitamisse ning ligi 10 miljonit eurot energia tootmisse. Tehtud investeeringutest finantseerib SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) 0,8 miljonit eurot. Riiklikke- ja tööjõumakse maksis Utilitas möödunud aastal kokku 14,2 miljonit eurot.