Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kasvav trend: firmakingiks antiikese
Antiigiärimehed lähevad alanud aastale vastu suurte ootustega: huvi väärtusliku vanavara vastu on tõusuteel ja lisaks eraisikutele ostavad antiiki ka firmad.
Antiigiäri sobib inimesele, kes tahab selle hobi tööga siduda, kes ei vaataks kella ja kes oleks valmis varavalgel, puhkepäeval ja isegi öösel huvitavate asjade hankimise nimel sõitma kuhu tahes.
Jaanus Idla antiigiäri Pikal tänaval sulandub vanalinna ajaloolise miljööga. Kaup jõuab äri riiulitele kahel viisil: vanade pikaaegsete komitentide kaudu ja pärandvarana. "Kuna olen 1980ndate algusest ka ise antiiki kollektsioneerinud, siis on kogunenud hulk esemeid, millest olen valmis järk-järgult loobuma," rääkis antiigiärimees.
Tema kogemusel jääb suurem osa kaubast Eestisse. Kõige enam aga on huvi kollektsioneerimisesemete vastu: raamatud, märgid, medalid, mündid, postkaardid, paberrahad. Eesti- ja tsaariaegsed esemed on kogujatele eriti südamelähedased.
Tsunftijänes OÜ juhataja Mati Raal nentis, et ajaga on antiik kolinud interneti ostukeskkondadesse, seetõttu füüsilisi müügipindu reeglina ei laiendata. Näiteks toimivad täiesti adekvaatsete antiigitehingute platvormina Osta.ee ja Kuldne Börs.
"Laiema haardega ärimehed ostavad ja müüvad ka välismaa saitide kaudu. Meil tunnevad kõik kõiki ja üksteise eelistused on hästi teada. Ostjad ei ole seejuures ainult keskmisest jõukamad inimesed. Kogumiskirg on inimlik," rääkis Raal.
Ajatu investeering
Alanud aastal on antiigiärimeestel põhjust käsi hõõruda, sest oodata on külastajate-ostjate huvi kasvu, arvas Idla. Viimase aja trendiks on firmade suur huvi antiiksete, tõeliselt väärtuslike juubelikingituste vastu. Näiteks graveeringutega hõbepokaalid, hõbedaga kristall, kulduurid.
"Antiigi hinnad võivad turul kõikuda üles ja alla, aga pikaajaliselt on vanavara hea investeering. Tuleb ainult teada, mida osta, ja vajadusel kaasata spetsialiste. Turg on tugevalt seotud majanduse üldise käekäiguga – kui kasvab majandus, suurenevad hüppeliselt ka meie käibed," julgustas Idla huvilisi antiigimaailmaga põhjalikumat tutvust tegema.
Kodusisustus-vanavaraga kauplev Raal seevastu nii optimistlik pole. Kui peenemad esemed on kollektsionääride seas minev kaup, siis tervikuna on antiigikaubandus viimased kümme aastat madalseisus. "Praegu ei ole veel märgata, et majanduskasv oleks turu üles äratanud," nentis ta.Pealegi ei ole uus maksujõuline põlvkond vanavarast eriti huvitatud. Elukorraldus on teine – täna siin tööl, homme juba teises maailma otsas. Kollektsiooni loomine eeldab juuri ja paiksust. Väärtuslike maalide seas mõningane liikumine toimub, samuti on endiselt nõutud ikoonid. Kuid sellega asi piirdub. "Venemaa kehv majandusseis on sealseid ostjaid eemale peletanud ja rahanumbreid mitte lugevad huvilised on praeguseks praktiliselt kadunud," nentis Raal.
Nõuab aastatepikkust huvi
Antikvaariks pole võimalik koolis õppida. Ärisse sisenemise eelduseks on aastatepikkune huvi vanavara vastu, mis õpetab esemeid dateerima. Lisaks haritus ja tutvused, sest heade restauraatoriteta on selles vallas majandada võimatu.
"Uusi sisenejaid pole antiigiärisse minu teada tükil ajal tulnud, küll on äralangejaid rohkesti. Võib-olla seetõttu, et antiigikaupmehe tööpäevad on pikad ja töö küllaltki keeruline. Kaupa tuleb hankida kõikjalt maailmast ja pidevalt. Hulgiladusid pole, ja kui Euroopas ongi, siis sobivad need stiililt harva või on hinnalt kallid," nentis Idla.
Ka Raali sõnul on ärisse sisenemisel märksõnadeks teadmised ja huvi. Mäng käib selle peale, kes tunneb ära väärtusliku eseme. Peab teadma vääriseseme hetke turuväärtust ja oskama prognoosida lähitulevikku. "Kauge tuleviku ettenägemine on antiigiäris võimatu. Arvamus, et tegu on valdkonnaga, kus hinnad vääramatult tõusevad, on kahjuks ekslik," ütles Raal.
Asjaga tegeledes tekivad ka kontaktid. Potentsiaalsete ostjatega kontaktide loomine nõuab aktiivsust ja kogemusi – isehakkamist. "Alustatakse kellegi kogenud tegija käe all, käiakse ostureisidel kaasas, töötatakse mõnda aega antiigipoes ja käiakse koos laatadel," selgitas Raal.
Kuidas hoiduda pettustest?
Kristiina Oja, Aigrette Antiik
Kogenematu silm saab loota vaid internetipoe usaldusväärsusele. Alati on parem, kui müüdava eseme taga on konkreetne professionaal, kellega vahetult kontakteeruda.
On olemas ka vanad võltsingud-kordused. Näiteks biidermeieri stiilis tooli hinda, mis on valmistatud 1920ndate alguses, ei saa võrrelda tooli hinnaga, mis on pärit õigest (1815–1850) ajastust.
Valvas tuleks olla ka juhul, kui pakutakse hinnalist teost soodsa hinnaga (mis iseenesest võib ka olla arvestatav summa), sest paraku valmistatakse maailmas väga heal tasemel koopiaid enam-vähem kõigist valdkondadest (kunst, portselan, köited, pronks, mündid).
Inimesel, kes soovib investeerida antiiki, kuid pole valdkonnas pädev, soovitan konsulteerida spetsialistiga. Meie selle teenuse eest reeglina tasu ei küsi. Ajaga kasvavad ka teadmised ja nii mõnestki algajast saab väga hea kollektsioonimaailma asjatundja.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.