Eesti võib põhjavee seisundi parandamisega hätta jääda

Artikkel

- Uudised
- Äripäev
- 25. jaanuar 2018 kell 8:41
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti võib põhjavee seisundi parandamisega hätta jääda
Riigikontrolör Alar KarisFoto: Andras Kralla
Peamiselt põlevkivi kaevandamise ning põllumajandusega seotud mõjude tõttu võtab seni veel halvas seisundis olevate põhjaveekogumite olukorra parandamine kauem aega, kui on jäänud Euroopa Liidus üldsihiks seatud aastani 2021, hoiatab riigikontroll.
Riigikontrolli audit näitas, et põhjavee saastumine nitraatidega on kasvanud ning nitraatide peamiseks allikaks peetakse väetiste laotamist. Ka põlevkivi kaevandamisest oluliselt mõjutatud Ida-Virumaal pole põhjavee seisund paranenud ning kaevandamislubadega pole seatud meetmeid, mis aitaksid tulevikus põhjaveele tekkivat kahju vältida.
Riigikontroll leidis, et kuigi Eestis kasutatakse väetisi Euroopa keskmisest vähem, vajab põllumajandusest tuleneva hajureostuse vähendamine senisest enam tähelepanu. Hajureostuse piiramine on eriti vajalik kaitsmata põhjaveega aladel, kus saasteained jõuavad kiiresti põhjavette.
Eesti 39 põhjaveekogumist on halvas seisundis kaheksa, heas, kuid ohustatud seisundis kümme veekogumit. Euroopa Liit on seadnud veekeskkonna seisundi parandamisele eesmärgid - kõik veekogud ja põhjavesi peavad 2021. aastaks (osa hiljemalt 2027) saavutama hea seisundi.
Riik eraldab aastatel 2015–2021 veemajanduskavadega põhjavee seisundi kaitseks 58 miljonit eurot. Sellele lisanduvad samal perioodil joogi- ja reoveesüsteemidesse investeeritav 140 miljonit ning maaelu arengukava veekaitsega seonduvad toetused 260 miljonit.
Riigikontroll märgib, et põhjavee puhtus sõltub paljuski põllumeeste keskkonnateadlikkusest - toota kaitsmata piirkondades mõõdukamalt, vähendades sellevõrra tootmises vajalikke väetisi ja taimekaitsevahendeid, mis võivad jõuda põhjavette. Sellele eesmärgile peavad olema suunatud ka riigi makstavad keskkonnatoetused, mis seni pole piisavat mõju kaasa toonud.
Põhjavee saastamise toob kaasa ka asulate reovesi, mida ei koguta piisavas mahus ühiskanalisatsiooniga kokku.
Auditis seisab, et Eestis on piirkondi, kus põhjavee väljapumpamine ja veevõtt olmeks mõjutavad oluliselt põhjavee seisundit. Ida-Virumaal on selleks põlevkivikaevandused, kus kaevandustest välja pumbatava põhjavee kogus on neli korda suurem kui kogu Eestis tarbitava olmevee kogus. Ehkki kaevandajate keskkonnalubadesse on lisatud leevendusmeetmeid, on nende mõju väike.
Riigikontrolör Alar Karis ütles auditi tulemusi kommenteerides järgmist: "Kui minu kolleegid Iraani riigikontrollist avaldasid kuus aastat tagasi ühe oma keskkonnavaldkonna audititest, mis käsitles veevarusid, viitasid nad auditi alguses teema tähtsust põhjendades mitte mõnele valitsuse programmdokumendile, vaid nende silmis kõige pühamale, mis võimalik - koraanile. "Islamis on vesi erilise staatusega. Pühas koraanis on Allah rõhutanud, et kõik elusolendid sõltuvad veest, inimene peaks sellele mõtlema ning olema vee kui õnnistuse eest tänulik. Üks võimalus olla Allahile selle saadetud õnnistuse eest tänulik, on kasutada vett korralikult ja vältida selle saastamist," seisab auditis.“
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- RIIGIKONTROLL
- Põllumajandus
Hetkel kuum