Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Supermarketeid teeb murelikuks hinnatõus

    Selveri kaubaketi käive kasvas möödunud aastal supermarketite keskmisest enamFoto: Andras Kralla

    Eelmisel aastal jõudsalt kasvanud jaemüügiturul jäi supermarketite käibekasv pigem tagasihoidlikuks ning kaotas teistele jaemüügisektori tegevusaladele ka turuosa.

    Paremini on läinud aga teiste suurte alasektorite käekäik, nagu mootorikütuste müük, kodumasinad ja ehitusmaterjal, ning jaemüük muudes spetsialiseeritud kauplustes.
    SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori sõnul kipubki supermarketite müük olema stabiilsem kui paljudel teistel jaemüügi tegevusaladel. "Põhjuseks asjaolu, et suure osa käibest moodustavad esmatarbekaubad, mille tarbimist mõjutab majanduskonjunktuur vähem. Näiteks kukkus majanduskriisi ajal, aastal 2008, jaemüük tervikuna viiendiku võrra, supermarketite müük aga vaid 10 protsenti," rääkis Nestor.
    Statistikaameti andmetel kasvas jaemüügi käive, arvestamata mootorsõidukeid, möödunud aastal üle 6 protsendi, 6,7 miljardi euroni. Supermarketite osakaal selles oli 2,5 miljardit eurot, mis on 3,4 protsenti parem kui aasta tagasi. Osakaal ise on vähenenud aastaga 38,4 protsendilt 37,4 protsendile.
    "Segmendi kasv jäi teist aastat alla kogu jaekäibe kasvule. Sama trendi ootame ka 2018. aastal. Murelikuks teeb hinnatõus, mis on kõrgeim just toidu ja aktsiisikaupade puhul. Nii on teisel poolaastal olnud toidukaupade müük püsivhindades alla eelmise aasta taseme," kommenteeris Tallinna Kaubamaja kontserni kuuluva Selver ASi juht Kristi Lomp.
    Rimi Eesti peadirektori Vaido Padumäe märkis samuti, et jaeturgu vedas pigem hinnakasv kui suurenenud tarbimine. "Samas tuleb meenutada, et toidukaupade inflatsioon oli madal või kohati isegi olematu kuni 2016. aasta keskpaigani - seetõttu ei tohiks tänast kiiret hindade kasvu üle tähtsustada," kommenteeris ta.
    Lombi hinnangul ei lase aktsiisi- ja maksutõusud ilmselt inflatsioonil raugeda ka tänavu ning 2018. aastaks prognoositud inflatsiooni vähenemine alla 3 protsendi taseme on küsitav. Konkreetselt kütuseaktsiisi ja teekasutustasu mõju kohta on tema sõnul veel vara hinnanguid anda, kuid alkoholiaktsiisi tõus on müügimahtudele negatiivset mõju avaldanud.
    Padumäe sõnul on kütuse hind oluline kulukomponent kogu tarneahelas - ilmselgelt on sellel oma roll ka kiirenenud inflatsioonile. Alkoholi müügi langustrendi ja aktsiisipoliitika kohta ütles ta, et ootab põnevusega uuringuid, mis näitaksid klientide tegelike tarbimisharjumuste muutust, kuna kokkuvõttes soovivad ju kõik, et alkoholi tarbitaks vastutustundlikult ning inimesed elaksid tervemat ja täisväärtuslikumat elu.
    Kaubanduse väljavaade on sel aastal Padumäe sõnul positiivne ning võib uskuda, et turg jätkab kasvu. Eesti tarbija kulutab siiski väga suure osa sissetulekust toidule, ütles ta ja lisas, et võib oodata, et tulumaksureformi tagajärjel tuuakse mingi osa sellest ka toidupoodi, et lubada endale ehk midagi rohkemat või paremat.
    Teisalt võib muidugi oodata, et tarbijate vaba raha läheb pigem muudesse valdkondesse nagu reisimine ja kestvuskaupade ost, prognoosis Lomp. Ka Nestor märkis, et väga hea olukord tööturul julgustab ostma suuri kestuskaupasid, näiteks autod. Mootorsõidukite ja mootorrataste ning nende osade müük kasvas mullu 11,5 protsenti, 2,9 miljardile eurole.
    Rimi poeketi käekäigu kohta rääkis Padumäe, et eelmise aasta müügimahte mõjutas ühe kaubamärgi alla koondumine ja Säästumarketite ehitamine Rimi minimarketiteks, millelt ootab jällegi suuremat edu pikemas perspektiivis.
    Lomp märkis, et eelmisel nädalal aastatulemused avaldanud Selveri keti 8,1protsendiline müügitulu kasv edestas oluliselt supermarketite segmendi keskmist käibekasvu, ning saavutati ka aastate suurim turuosa kasv.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.