"Majandusele kõige halvem maks"

Artikkel

- Uudised
- Kristel Härma
- 2. veebruar 2018 kell 3:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
"Majandusele kõige halvem maks"
Keskerakonna mõttele taastada ettevõtete tulumaks on raske toetajaid leida. Soovitakse hoopis maksurahu.
Ettevõtete tulumaksu kaotamise idee tõi esimest korda lauale Reformierakond 1994. aastal ning aastal 2000 sai see mõte teoks. 18 aastat hiljem räägib Keskerakond mitmel pool, et ettevõtete tulumaksu võiks taastada.
Riigikogu majanduskomisjoni kuuluv keskerakondlane Erki Savisaar ütles, et küsimus on kerkinud päevakorda erakorralise pensionitõusu tõttu. Tema sõnul elab suur osa vanuritest allpool suhtelise vaesuse piiri ja sellest ei saa mööda vaadata. „Kõik variandid, millega on võimalik parandada Eesti inimeste elujärge, on meie hinnangul kaalumist väärt.“
18 aastat tagasi Reformierakonna fraktsiooni esimehena ettevõtete tulumaksu kaotamist vedanud Jürgen Ligi on kriitiline, nimetades ettevõtete tulumaksu majanduslikult väga kahjulikuks maksuks. „See on majandusele kõige halvem maks.“ Ta märkis, et iseenesest on Eestis ju olemas ettevõtete tulumaks moel, mis investeerimist soosib.
Tema arvates oleks valitsusel kõige olulisem parandada hiljuti tehtud vead ja jätta maksusüsteem rahule. Ettevõtete tulumaksu taastamine kaotaks tema hinnangul meie maksukeskkonna eelise. „Siis oleme tavaline igav ääremaa maksunduses, mis on ometigi riigi poolt kõige lihtsamini kontrollitav. See on alistumine. Järelikult on poliitikud seadnud eesmärgiks iseenda staatuse, mitte riigi atraktiivsuse majanduse jaoks.“
Tõmblemine kord siia, kord tänna kasuks ei tule.
Toomas Tõniste,
rahandusminister
Ligi soovib maksurahu
Ligi hinnangul toimib 18 aastat kehtinud süsteem endiselt ega vaja muutmist, sest põhitõed ei muutu. „Ettevõttes hoitav vara on maksumaksmisest päästetud ja see stimuleerib ettevõtet arendama, välja võtma ainult siis, kui see on väga põhjendatud ja selles mõttes mingid põhimõtted ei kao.“ Ta tõdes, et mõistagi ei tähenda see, et meil oleks ettevõtluse olukord ideaalne. Ligi märkis, et uus vajadus on keerulisemate toodete ja ärimudelite järele, aga vana tõde ei kao kuhugi. „Pole vaja riigil olla sehkendaja kogu aeg. Ta peab ajama oma asja ja see on suuresti majandusvabadus: võimaluste loomine erasektorile, aga mitte sehkendamine ja enda seadmine majandusveduri rolli.“
Ühe variandina on välja käidud, et vastutasuks saaksid ettevõtted madalamad tööjõumaksud. Ligi hinnangul ei toimi sotsialistlik võtmine ja millegi justkui tagasi andmine. „Tööjõumaksude vähendamisest me oleme kogu aeg rääkinud, sellepärast ei pea tõstma veel hullemat maksu, ettevõtte tulumaksu. Veel halvema maksu asemele toomine on lihtsalt mängimine.“
Ligi hinnangul sehkendavad praegu maksudega liialt inimesed, kellel pole tegelikult huvi või ettevalmistust majanduspoliitikas. „Muudkui arvavad, et tuleb teha teisiti. Hoidku oma käed eemale! Maksurahu on see, mida me vajame. Ja mõne äsja tehtud vea ära parandamine,“ rääkis ta.
Rahandusminister ei toetaks
Rahandusminister Toomas Tõniste (IRL) märkis, et ettevõtte tulumaksu kehtestamine on olnud paljude ettevõtjate enda ettepanek, mistõttu vajab see kindlasti täpsustust ja analüüsi, mida seal täpselt muuta tahetakse.
„Ise pooldan lihtsat maksusüsteemi, kus nii kaua, kui raha ettevõttest välja ei võta ja kasutad seda ettevõtte arendamiseks, seda ei maksustata. Minu arvates on see lihtne ja loogiline.“
Tõniste ütles, et kui seda tahetakse nüüd muuta, peavad olema tugevad argumendid selle kohta, mida sellega saavutada tahetakse. „Ettevõtluskeskkond vajab stabiilsust, etteaimatavust. Tõmblemine kord siia, kord tänna kasuks ei tule. Tuleb vaadata pikemaajaliselt, kuhu me liigume.“
Kallid inimesed, te võite teha ainult asju halvemaks
Eestis arvavad absoluutselt kõik poliitikud, et maksudega mängimine on edu pant. Tegelikult ettevõtjad ootavad, et lõpetataks ära maksudega mängimine ja antaks maksumuutmise rahu. Igasugused jutud, et muudame seda ja teist ja kolmandat, see on nagu lasteaed. Mitte ainult Keskerakond või ka Reformierakond, kinnisvaramaksud ja muud maksud. Kallid inimesed, maksude muutmisega te võite teha ainult asju halvemaks, mitte paremaks. Andke maksurahu. Ettevõtjad tunnevad sellest rõõmu ja pingutavad.
Tiit Vähi,
ettevõtja ja endine peaminister
Maksuekspert: kas heastame tööõnnetust?
Maksuekspert Ranno Tingase sõnul on praeguse süsteemi eelis lihtsus. See ei soodusta kasumite peitmist ja kaotamist.
Ranno Tingas tõdes, et nii praegusel kui ka klassikalisel äriühingute maksusüsteemil on oma eelised ja puudused. Sellest, kas see maks tuleb, huvitab teda rohkem, miks seda üldse kaalutakse. "Kui selle muudatuse eesmärk on töötavate pensionäride maksustamise tööõnnetuse tagajärgede likvideerimine, siis on see väga halb põhjus. Kui sellel ettepanekul on pika perspektiiviga majanduspoliitiline eesmärk, mis aitaks meil riigina rikkamaks saada, on teine lugu.“
Tingas märkis, et äriühingud, kes teenivad kasumit ja soovivad seda ka jaotada, eelistaksid võimalikult madalat ettevõtte tulumaksu kas aastapõhiselt või dividendide maksmise alusel. Turgu haaravad edukad äriühingud aga eelistaksid tema hinnangul tänase süsteemi jätkumist, mis võimaldab neil maksuvabalt oma kasumit kasvatada äri laiendamiseks. „Idufirmade ja kahjumis äriühingute jaoks vahet pole. Seega väljapakutud muudatus tsementeeriks tugevate ja oma koha kätte võidelnud äriühingute positsiooni,“ leidis ta.
Praeguse süsteemi eelisena tõi ta välja lihtsuse: maksustamine on kassapõhine ja igaüks saab aru, mis on dividendi puhul maksustatav summa. „Kui läheksime tagasi klassikalise aastapõhise maksustamise juurde, siis sõltuks maksukohustus oluliselt raamatupidamisarvestuses rakendatavatest põhimõtetest. See nõuaks ka hoopis teise kompetentsiga inimesi maksuametilt ja äriühingutelt. Nii mõnigi äriühing võiks ka arvestada, et hoolimata suurtest põhivarainvesteeringutest, mida küll ka maksuarvestuses amortiseeritakse, võib tal tekkida maksustatav kasum ja tulumaksukohustus.“
Tingas lisas, et kui äriühingute iga-aastane tulumaks 2000. aastast kaotati, oli selle eesmärgiks soodustada investeeringuid ning kaasnähtusena muutis see ka Eesti äriühingute finantsaruandluse oluliselt objektiivsemaks, sest kadus motivatsioon kasumite peitmiseks ja kaotamiseks. „Viimase emotsionaalset mõju meie edukate ettevõtjate enesekindlusele ei tasuks alahinnata.“
Idufirmade ja kahjumis äriühingute jaoks vahet pole. Väljapakutud muudatus tsementeeriks tugevate ja oma koha kätte võidelnud äriühingute positsiooni.
Ranno Tingas
Äriühingu tulumaksu alles reformiti
Tingase hinnangul on aga praeguses kontekstis selle muudatuse väljapakkumine riigile veidi riskantne, sest alles reformiti äriühingu tulumaksu. „Nimelt kui riik loodab regulaarse dividendi 14% maksustamisel suuremat tulumaksu laekumist, siis ettevõtjatele on praeguse diskussiooni algatamine valitseva erakonna poolt soovitus oodata ära lõplikud otsused. Seega võib tekkida ka olukord, kus küsimuse alla seatakse sellest aastast kehtiva uute maksustamise põhimõtete jätkusuutlikkus.“
Selleks, et riigil tekiks pikem strateegia ja maksud ei oleks lühiajaline populistlik mänguasi, peaks tema sõnul hoidma nüüd mõnda aega maksurahu. „Ignoreerida ei saa Euroopa Liidu tasemel toimuvaid maksupoliitilise protsesse, mis võivad meid ühel hetkel viia traditsioonilise tulumaksu juurde tagasi.“
Tingas rõhutas, et väga oluline rahaline küsimus selle diskussiooni juures on maksumäär. Kui realiseeruks maksumäär 12%, mida Kadri Simson pakkus välja 2015. aastal opositsioonis olles, siis võib seda ettepanekut saata tema sõnul ettevõtjate toetus.
"Samas oleks selliste diskussioonide juures oluline teada, kas ja kuidas plaanitakse sel juhul maksustada dividendi füüsilise isiku tasandil. Kui sellest aastast jõustunud tulumaksureform tõi äriühingu tasemel 14% maksustatud dividendile lisaks 7% suuruse tulumaksu kinnipidamise füüsilisest isikust omanikule makstud dividendilt, siis pajude jaoks kadus sellega muudatuse positiivne mõju,“ selgitas ta.
Jõukamad pensionärid toovad raha ettevõtetesse tagasi
Kõik variandid, millega on võimalik parandada Eesti inimeste elujärge, on meie hinnangul kaalumist väärt. Küsimus on täna kerkinud päevakorda erakorralise pensionitõusu temaatikas, kus suur osa vanuritest elab allapoole suhtelist vaesuspiiri. See pole koht, kus saame silma kinni pigistada.
Selle piiri ületamiseks läheb vaja ligikaudu 300 miljonit eurot. Leiame, et astmeline üksikisiku tulumaks oleks kindlasti üks tee, mida mööda minna, arvestades ka tänast maksusüsteemi puudutavat arutelu. Samas oleme ühe variandina kaalumiseks välja pakkunud tõepoolest ettevõtte tulumaksu, mida tasub ühe võimaliku katteallika võimalusena kindlasti vähemalt analüüsida.
Kas ja mil moel võiks ettevõte tulumaks teoks saada, on laiema debati küsimus. Keskerakonna programm on koostamisel. Rõhutan veel kord, et küsimus on suundades, mis väärivad arutamist ja edasist analüüsi. Inimeste vaesusest välja toomine neid kindlasti väärib.
Eelkõige saavad pensionide tõstmisel ettevõtted suurema ostujõuga ühiskonna liikmed, kes saavad veidi vähem lugeda kulutatavat raha. Võib üsna kindel olla, et madalama ostujõuga inimeste puhul tõstab lisaraha tarbimist, seega ka ettevõtete kasumeid ning mõjutab positiivselt käibemaksu ja muude tarbimismaksude laekumist. Kahtlemata tuleb seejuures hinnata mõju ettevõtlusele ning tegeleda jätkuvalt ettevõtluskeskkonna parandamisega, näiteks tööjõukvoodi küsimustega.
Erki Savisaar,
Riigikogu majanduskomisjoni liige
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum