Turismi rekord otsib jätku

2,15 miljonit välisturisti veetis eelmisel aastal Eestis 6,5 miljonit ööd. Aasta varasemaga võrreldes 5% kasvu tõid turistid enamikust Euroopa Liidu riikidest, Venemaalt ja Aasia riikidest. Soome turiste, kes moodustasid siin 42% kõigist välisturistidest, tuli siia aga 4% vähem kui 2016. aastal.

„Möödunud aasta oli Eesti turismisektorile ajaloo parim aasta,“ rõõmustas EASi turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso. Sel aastal on ootused eelmise aasta suurima kasvaja Venemaa peal „Venemaa majandusel läheb taas paremini, Vene inimesed on valmis rohkem puhkama. Meil on väga suur ootus selle peal, et me saame sama nivoo tagasi, mis meil oli kõrgperioodil.“

Soome puhul loodab Mutso, et meie majanduskeskkond tervikuna ei muutu nende jaoks kalliks, nii et siia ei taheta enam tulla. „Me ei eelda Soome puhul kasvu, vaid pigem nivoo hoidmist. Me ei saa rääkida veel väga suurest katastroofist Soome turul,“ ütles ta ja lisas, et siiski tuleb hoolitseda selle eest, et Soome ei jääks langusesse.

Mutso märkis, et langus tuli võrdlusest 2016. aastaga, kui Soome majanduses oli rohkem ebakindlust ja Eesti võitis sellest, et soomlased valisid kaugreiside asemel mugavamad ja odavamad sihtkohad. „Nüüd on Soome majandus edukas, meie möödunud suvi ei olnud ka nii atraktiivne. Meie peamine sihtkoht soomlaste jaoks Tallinn oli tänu Euroopa Liidu eesistumisele sedavõrd hõivatud, et ei olnud atraktiivseid peatuskohti ja ka hinnad olid hästi kõrged.“ Lisaks teeb Mutso sõnul soomlasi tähelepanelikuks nii alkoholihindade tõus kui üldine hinnatõus.

Suured ootused on EASil pandud aga Aasia turistidele, kes on viie aastaga peatunud siin ligi kolm korda rohkem kui enne. Eesmärk on praegune tulemus järgneva viie aastaga taas kolmekordistada. Eelmisel aastal tuli Jaapanist 29 000 turisti, Hiinast 20 000.

Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse esimees Verni Loodmaa tõdes, et majutusettevõtetel oli suur abi sellest, et Jüri Ratase valitsus jättis ära neid oodanud käibemaksu tõusu. „See oli üks tark otsus. See andis majutusasutustele kindlustunde, et nad julgevad teha investeeringuid. On piisavalt raha ka töötajate väljaõppeks, et me suudaksime pakkuda head ja kvaliteetset teenust. Ja see andis ka võimaluse jätta raha turundustegevusteks, mis on samuti meie väikse riigi jaoks ülioluline,“ selgitas ta. „Ma arvan, et kui see maksutõus oleks tulnud, oleks tööstusharu tõsiselt haiget saanud.“

Loodmaa lisas, et lähiaastatel tuleb tema hinnangul kindlasti Tallinna hotelle juurde, sest siin on neil ruumi kerkida. Tartu kohta ütles ta, et seal on kerkinud heatasemelisi majutusasutusi piisavalt ja on võimekus korraldada suuri üritusi. „Aga teada on see, et Tallinnas võib kõrghooajal olla päris terav puudus. Kui see puudus on olemas, küllap siis ettevõtjad sellest aru saavad ja küllap siin mõne hotelli püsti panevad.“