Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Korruptsioonijuhtumeid sama vähe kui viie aasta eest
Kuritegusid registreeriti mullu 7% vähem kui aasta varem, selgub kriminaalstatistikast. Korruptsioonijuhtumite arv langes peaaegu poole võrra.
„Korruptsioonikuritegude kukkumine pole tulnud mitte sellest, et inimesed käituvad ilmselgelt ausamalt, vaid seepärast, et 2016. aasta statistika oli väga kõrgel,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Ta selgitas, et 2016. aastal oli rekordarv mahukaid korruptsioonikuritegusid, mis viisid statistika üles – kui eelmisel aastal registreeriti 288 korruptsioonikuritegu, siis 2016. aastal oli neid 550. Seega langes eelmisel aastal korruptsioonikuritegude arv 48%. Viimane kord registreeriti alla kolmesaja korruptsioonikuriteo viis aastat tagasi.
Meditsiin luubi all
77 korruptsioonijuhtumit pandi toime meditsiini valdkonnas ja 20 omavalitsustes. Peaprokurör Lavly Perling märkis, et meditsiiniala korruptsioonijuhtumite suur arv tuleneb sellest, et 2017. aastal avastati mitu mahukat juhtumit. Neist oli selline, kus arst kirjutas raha eest välja arstitõendeid, mis vabastasid kaitseväest.
Veel oli mitu juhtumit, kus arstidele maksti selleks, et pikas ravijärjekorras ettepoole saada. „Prokuratuur on meditsiinivaldkonnal nüüdseks juba umbes kolm aastat silma peal hoidnud,“ tunnistas Perling.
Kuigi registreeritud kuritegude arv on olnud juba aastaid langustrendis, on Reinsalu sõnul teada, et ainult umbes pooled ohvritest annavad teada, kui kuritegu on toime pannud. Seetõttu julgustab justiitsminister kõiki ohvreid julgemalt ametivõimudega ühendust võtma.
Toetuste- ja maksupettused vohavad
Prokuratuuri andmetel kasvas mullu suure kahjuga majanduskuritegude koguarv kahe juhtumi võrra, 44-le. Kohtusse saadeti 24 kriminaalasja ja otsus jõustus 20 juhtumi puhul. Perling märkis, et majanduskuritegude juures pole statistika kõige olulisem, kuna rohkem loeb nende mõjukus ja mahukus. Viimastel aastatel on tema sõnul jäänud majanduskuritegude osakaal üsna samaks.
Üks suuremaid majanduskuriteo juhtumeid oli eelmisel aastal selline, kus maksuskeemide punumise ja ametkondade kurnamisega tuntust kogunud Raivo Paala püüdis riigilt tagasi küsida 540 miljonit eurot käibemaksu.
Tegelikult deklareeris Paala valeandmeid.
Mullu sai otsuse ka üks investeerimiskelmuse juhtum summas 1,2 miljonit eurot ja sellega seonduv rahapesu summas 800 000 eurot. Riigiprokuratuur saatis mullu kohtusse ka 14 inimest, kes üritasid PRIA-lt toetusi välja petta.
Politsei tähelepanu küberkuritegudel
Politsei- ja piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakonna juht Priit Pärkna rääkis justiitsministeeriumi, politsei ja prokuratuuri ühisel pressikonverentsil, et sel aastal keskendub politsei küberkuritegudele. Tema sõnul pole küberkuriteod enam ainult juhtumid, kus häkitakse andmetesse sisse, vaid on üha tihedamini seotud näiteks rahapesu ja narkokuritegudega.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.