Facebooki jagamiskampaaniad võib ära unustada

Artikkel

- Uudised
- Rivo Sarapik
- Mait Kraun
- 11. veebruar 2018 kell 3:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Facebooki jagamiskampaaniad võib ära unustada
Foto: EPA
Facebooki jagamiskampaaniad võib ära unustada ning televisioon ja välimeedia pole turundaja jaoks sugugi välja surnud.
Facebook muudab peagi oma uudisvoogu ning see tähendab, et inimesteni jõudmiseks tuleb sotsiaalmeediasse aina rohkem raha panna. Kommentaare ja meeldimisi manguvad kampaaniad tuleb aga ära unustada, ütlesid turunduseksperdid Andrus Kiisküla ja Hando Sinisalu Äripäeva raadiosaates „Kasulik Äripäev“.
Lisaks sellele ei analüüsi ettevõtted piisavalt oma kodulehe ja sotsiaalmeedia kontode statistikat, sest kaotused ei ole veel nii suured.
Kardetud televisiooni kiiret allakäiku pole toimunud ning pigem on suuremad reklaamijad pettunud digimeedia tasuvuses.
Facebook muudab uudisvoo algoritmi
Facebook otsustas aasta alguses, et uudisvoo algoritmi muudetakse. Sellega vähendatakse brändide, ettevõtete ja meedia loodud professionaalse sisu osakaalu ning suurendatakse sõprade ja perekonna osakaalu.
„On tõenäoline, et postitusi, mille eest te maksnud ei ole, jõuab inimesteni aina vähem,“ ütles Äripäeva digitaalse turunduse üksuse juht Andrus Kiisküla. „Kui tahad Facebookis sihtgrupi jaoks nähtav olla, siis pead maksma. Orgaaniline levik on järjest kehvem.“
Kiisküla sõnul on selle eesmärk muuta Facebookis veedetud aeg kvaliteetsemaks. „Eesmärk on see, et inimestevahelisi vestlusi oleks rohkem ja passiivset kerimist vähem.“
Bestmarketing Internationali juht ja turunduskonverentsi "Password 2018" programmijuht Hando Sinisalu nentis, et inimesed tahavadki tegelikult inimeste, mitte brändidega suhelda ning seda tuleks turundamisel ära kasutada. Mitmed ettevõtted kasutavad turundamisel juba praegu mõjutajaid või eraisikuid, kellel on suur jälgijaskond.
Turunduskonverentsi "Password 2018" kohta saad rohkem lugeda siit.
Samas ei ole veel täpselt teada, millal ja mis ulatuses neid asju muudetakse. „Ei räägitud protsentidest ega muudest detailidest. Palju küsimusi on õhus. Iga turundaja peaks jooksvalt vaatama ja silma peal hoidma. Viimase nädala jooksul olen jälginud üle 30 lehekülje statistikat ja suuri muutusi ei paista. Muutused alles hakkavad tulema,“ ütles Kiisküla.
Jagamiskampaaniad võib ära unustada
Kindlasti tasub Kiisküla sõnul hoida silm peal sellel, kui palju ettevõtte tehtud postitusi jagatakse ja kas sinna alla tekib ka diskussioone. „Facebook ütles selgelt, et need postitused, kus kutsutakse üles kommenteerima, meeldima või jagama, langevad soosingust välja. Need kampaaniad võib ära unustada.“
Hando Sinisalu lisas, et tihtipeale ei ole need kampaaniad isegi efektiivsed, aga ettevõtted teevad neid, sest tulemusi on kohe näha. „Kui ütled, et jaga ja võida midagi, siis näed kohe tulemusi ja saad ülemusele näidata, et 1000 inimest jagas ja linnuke kirjas.“
„Meeldimine“ ei kasvata müükiHarvard Business Review’s avaldatud uuringus uuriti, kui suur on niinimetatud „meeldimise“ äriline väärtus. See uuring hõlmas nii Euroopat kui ka Põhja-Ameerikat. Töö võib kokku võtta nii, et mingisugust seost „meeldimiste“ ja ostude vahel ei ole olemas. Kui keegi paneb sinu tootele või brändile „meeldib“, siis see ei tähenda karvavõrdki seda, et ta ostaks selle tõttu rohkem. Seos oli hoopis vastupidine – inimesed ostavad kõigepealt toote ja siis lähevad seda Facebooki vaatama.
Hando Sinisalu
Bestmarketing Internationali juht
Kiisküla sõnul võivad kampaaniad lehele tekitada palju fänne, kellele toode või teenus nii palju tegelikult ei meeldi. See vähendab kokkuvõttes kogu lehekülje levikut.
Mõlema eksperdi sõnul ei analüüsi ettevõtjad piisavalt sotsiaalmeedia ja internetiga seotud andmeid. „Facebook Analytics on üks, mida võiks kasutada ja see võimaldab analüüsi teha ostukorvini välja,“ nentis Kiisküla. Teine võimalus on kasutada Google Analyticsit.
Raha on palju ning kahju väike
Põhjus peitub selles, et kahjud pole piisavalt valusad. „Raha on palju ning seda kiputakse kulutama küsimata. Kindlasti on ka agentuure, kelle kvaliteedi kohta võiks küsimusi esitada. Kõik ei ole suured spetsialistid,“ rääkis Äripäeva digitaalse turunduse juht.
„Turu-uuringutega on natuke sama lugu – paljud firmad tellivad kalli uuringu, saavad palju infot ja siis ei võta midagi ette,“ rääkis Sinisalu. Suurematel firmadel on igasuguseid tegevusi raske muuta. Bestmarketingi juht tõi näiteks, et paljudel firmadel ei ole mobiilsetele seadmetele veel veebilehte loonud, kuigi see peaks olema tänapäeval juba absoluutne standard.
Sinisalu märkis, et viimastest uuringutest on selgunud ka see, et kitsas reklaamimine (konkreetne sihtrühm) ei ole sugugi nii efektiivne ja pigem jäetakse suur osa potentsiaalist kasutamata. „Selleks, et olla edukas, tuleb võimalikult laialt paljudele sihtrühmadele reklaamida.“
Sellegipoolest tasub vaadata, millistele sihtrühmadele toode paremini peale läheb, rääkis Kiisküla. „See kõik on näiteks Facebookis lihtsasti mõõdetav. Võtame kaks sihtgruppi – mehed ja naised. Kui üks neist ostab rohkem, siis on loogiline, kui ma suunan reklaami sellele sihtrühmale.“
Videote tähtsus kasvab
Inimestele meeldib liikuv pilt ning see annab lugu paremini edasi kui pilt ja tekst. Selleks, et inimesed sinu videoid ka vaataks, tuleb teha need kvaliteetselt.
„Tähtis on videole lisada subtiitrid, sest enamik sisust vaadatakse helita. See on päris suur töö,“ ütles Sinisalu. „Inimestel on võimalik vaadata sadu kõrge kvaliteediga videoid. Peab vastama küsimusele – miks ta peaks tahtma vaadata sinu amatöörvideot?“
Samas võivad vaatamisteta jääda ka professionaalsed videod. Selle põhjus on peamiselt brändibürokraatia, mis piirab seda, milliseid videoid ettevõte teha saab „Inimestele meeldib autentsus ja iPhone’iga juutuuberi poolt pimedas tehtud video võib olla palju populaarsem kui hea montaažiga video,“ nentis Sinisalu. „Kui see peabki olema amatöörlik, siis neile meeldib seda vaadata. Kõige hullem on siis, kui püüad asja teha professionaalselt ja kukub välja amatöörlik.“
Sotsiaalmeedia on valmistanud ka pettumust
Maailma suurim reklaamija Procter & Gamble teatas eelmisel aastal, et nad on digimeedias pettunud ning investeeringuid tõmmatakse sealt tagasi, rääkis Sinisalu.
„Nad ei ole tasuvusega rahul,“ ütles ta. „Selle peale hõõrusid käsi muidugi traditsioonilised televisioonifirmad, kes on sama juttu juba pikalt rääkinud.“
Huvitav on asjaolu, et digimeedia pole suutnud klassikalist televisiooni välja süüa ning jätkuvalt on tegemist tugeva kanaliga. Siiski ei saa Sinisalu hinnangul väita, et digimeedia oleks ebaefektiivne. „Küsimus on ilmselt selles, et jälle keerati vinti üle ja mindi haibiga kaasa. Vaimustus on nüüd raugema hakanud.“
Eestis on välimeedia aga üks kiiremini kasvavaid kanaleid. „Mulle tundub, et välimeedia on üks väheseid kanaleid, millega jõuab tegusate ja palju ringi liikuvate inimesteni.“
Sinisalu hinnangul jätkub ka suur e-kaubanduse võidukäik. Alguses oli areng küll aeglane, aga nüüd on rong saamas suurt hoogu sisse. „Ettevõtjatele ja turundajatele tähendab see seda, et nad on edaspidi globaalses konkurentsis. Arvutis on kõik e-poed ju ühe hiirekliki kaugusel.“
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum