Prügiäri õnnetum pool läheb maksumaksjale miljoneid maksma

Ühte miljonit eurot küsib keskkonnainspektsioon Tallinnas Silikatsiidi tänaval Ülemiste järve veehaardesse jäävale reformimata riigimaale veetud ligi 20 000 tonni ehitus- ja lammutus-segajäätmete äravedamiseks ning ligi 3,2 miljonit eurot vanarehvide käitlemiseks Tartus Raadil ja Jõelähtme vallas Lool.

Äripäev kirjeldas 2016. aasta suvel, kuidas pool aastat varem veeti Silikatsiidi tänava angaari kogutud prügi kõrvalasuvale riigimaale. 

Selgus, et 2010. aasta kevadeni toimetas eramaal asuvas angaaris OÜ Prügivedu Grupp, kes vedas angaari jäätmeid täis. Seejärel võttis äri üle Pakendihai OÜ. Kaks aastat hiljem oli angaar juba nii täis topitud, et jäätmete surve all purunes osa angaari betoonist seinapaneele.

Kui Pakendihai taotles 2013. aastal uut jäätmeluba, kinnitas ettevõte keskkonnaametile, et omab võimekust hoones ja selle kõrval olevate jäätmete käitlemiseks. Keskkonnaamet väljastaski viieks aastaks tingimusliku jäätmeloa. Loa tingimuste järgi pidi Pakendihai kuue kuu jooksul suunama taaskasutusse 2500 tonni jäätmeid ning ülejäänud jäätmed kolme aasta jooksul.

Naljakas oli toona ka kuulata, kuidas ärimehed lükkasid vastutust riigimaale kuhjatud jäätmete eest üksteisele. Kuni 2010. aastani seal tegutsenud Prügivedu Grupi juhatusse kuulunud Tarmo Tääker ütles, et nemad andsid kogu selle asja Tiit Maipuule ja Pakendihaile seaduslikult üle ning nendega ei tohi seda jama seostada. Maipuu sõnul müüs tema aga Pakendihai 2015. aasta kevadel maha ning edasise eest vastutavad juba uued omanikud.

Pakendihai tollane tegevdirektor Aivar Lõhmus (mitte ajada segamini Väätsa Prügila juhi Aivar Lõhmusega – toim) ütles, et tema ennast süüdi ei tunne. "Minu kaela ei saa seda jama seal ajada. Kui aus olla, siis minul ei ole Silikaltsiidi 9 prügiga mitte mingit pistmist,“ leidis ta, sest riigimaa vedas tema sõnul omal ajal täis Prügivedu Grupp.

Sellise äri ajamine ei olnud just ülemäära suure riskiga, sest tavaliselt päädis see väärteomenetlusega ning riigi nentimisega, et nõudeid polegi reaalselt võimalik kelleltki kätte saada.

Ka toonases Äripäeva artiklis kajastasime prokuratuuri seisukohta, et kriminaalasja algatamiseks puudub alus, kuid artikli ilmumise järel kriminaalmenetlus ikkagi algatati. Praegu on see veel eeluurimise staadiumis.

Eelmise aasta suvel kustutati Pakendihai äriregistrist, samuti on kustutatud Lõhmuse ja Kalev Sakjase ettevõte OÜ Alumbra Industries, kes osutas kopplaaduri teenust veel Maipuu juhitud ja omanduses olnud Pakendihaile. Märtsis 2015 liikus Pakendihai Lõhmuse elukaaslase Õnne Merimaa nimele.

Suure tõenäosusega ei ole selle loo puhul kelleltki tagasi riigi kulutatavat miljonit eurot.

Kokku üle kolme miljoni euro küsib keskkonnainspektsioon Tartus Raadil ning Jõelähtme vallas Lool ladestatud tuhandete tonnide vanarehvide käitlemiseks. Summa on arvestatud rehvide koguste ja AS Ragn-Sellsi poolt riigihanke korras pakutud taaskasutusse suunamise tonnihinna alusel.

Asendustäitmine on hetkel peatatud kuni kohtuvaidluste lahenemiseni.

OÜ Rubronic ladustas Raadi lennuväljal riigimaale 14 000 tonni rehve. Ettevõttele üleantud, kuid taaskasutamata jäänud jäätmete osas peab keskkonnainspektsioon kaasvastutajateks MTÜd Rehviringlus ning ASi Kuusakoski. Kuid kohtuvaidlus, kuhumaani ikkagi vastutus ulatub, on veel pooleli.

Tartu maakohus lõpetas eelmise aasta suvel Rubronic OÜ pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohtumääruses tuuakse välja, et ettevõttel tekkisid 2015. aastal raskused toodangu realiseerimisel, kuna riigiasutuste poolt kehtestati nõuded, mis ei lubanud Eestis realiseerida ettevõttes toodetud kummipuru.

Vaidlus käis selle üle, kas kummipuru on jääde või mitte. Lõpptulemusena selgus, et Rubronic OÜ ei ole täitnud jäätmeseaduse kõiki nõudeid ning nende poolt toodetud kummipuru ei ole uus toode ehk ei ole lakanud olemast jääde. Aasta 2016 kujunes ettevõttele üliraskeks. Kuna nõuded ei muutunud ja Eestis turgu ei tekkinud, muutus ettevõtte töö perspektiivituks. Ka eksport oli raskendatud, sest teised riigid olid samuti hädas rehvide käitlemisega. Praeguseks on Rubronic OÜ äriregistrist kustutatud.

Lool tegutses Kummimatid OÜ ning seal on ladestatud umbes 5000 tonni vanarehve. Ka seal on pooleli vaidlused, kelle kogutud rehvid on seal ladestatud.

Kummimatid OÜ kodulehe järgi alustas ettevõte 2008. aastal veoautorehvide taaskasutamisega. Toodeti lõhkamismatte ning hiljem lisandusid veel kummipuru ja kummipuru plaatide tootmine. Ettevõtte viimane majandusaasta aruanne pärineb 2014. aastast.

Keskkonnainspektsioon tunnistas, et kõigi kolme juhtumi puhul oleks saanud maksumaksja raha kulutamist vältida, või vähemalt selle suurust leevendada, kui oleks olemas toimiv tagatisraha või vastutuskindlustuse süsteem.

Aastate jooksul on olnud neid juhtumeid teisigi, kui kas siis kellegi ebaõnnestunud äriplaani või ka pahatahtlikkuse tõttu on riik pidanud keskkonnainvesteeringute keskuse kaudu rahastama vaheladestamisele jäetud jäätmete käitlemist.

Juba 2016. aasta suvel rääkis tollane keskkonnaminister Marko Pomerants Äripäevale, et ebaseadusliku tegutsemise vastu tuleb ehitada seadusandlikke tõkkeid. „Räägime küll, et oleks vaja vähem malakat, aga osa inimesi ei saa sellest aru. Selles valdkonnas tegutsemise plaani korral peaks ettevõtjal olema tagatis, et tekiks reaalne oht ka oma rahast ilma jääda,“ vastas Pomerants küsimusele, mida tuleks ette võtta, et keskkonnaäris ebaseaduslikult tegutsemine ei oleks enam rentaabel.

Eilsel keskkonnainspektsioonis toimunud pressikonverentsil märkis praegune keskkonnaminister Siim Kiisler, et jäätmeseadus on riigikogus menetluses ning ministeeriumi ettepanek on teha seaduses muudatus, millega jäätmete vaheladustamine oleks edaspidi tagatisega kaetud. „Me ei taha turgu päris lukku ka lüüa, et jäävadki edaspidi ainult suured tegijad. Aga vaheladustamine on kõige kriitilisem koht,“ sõnas Kiisler.

Ta näitlikustas, kuidas praegu vahel äri aetakse. „Keegi tuleb prügikoormaga ja ütleb, et ma hoian seda siin kuni kolm aastat ja küll ma siis likvideerin. Kuid kolme aasta pärast ütleb, et oih, jäätmeid on nii palju kogunenud ja andke andeks, mul pole käitlemiseks enam raha,“ kirjeldas Kiisler.

Keskkonnainspektsiooni peadirektori Peeter Volkovi sõnul aitaks mõne ettevõtja poolt riigi kukile jäetud jäätmete käitlemise kulusid tulevikus vältida tagatiste süsteem.

Suurel osal Euroopa riikidest on sellise tegevuse jaoks nõutav mingisugune tagatis. Kas siis deposiidina, pangagarantiina või kindlustuslepinguna, mis võiks probleemide korral konkreetse vahelao käitlemiskulud katta tulevikus. Näiteks oli Raadil tegutsenud Rubronic OÜ-l üsna väike finantsvõimekus, kuid neil oli luba võtta sisse kuni 30 000 tonni rehve. Täname jumalat, et ei jõutud rohkem võtta kui 15 000 tonni, sest praegu oleks see hunnik seal poole suurem.

See ongi sedasorti äri, kus kasu saadakse enne ja kulud tehakse pärast. Seepärast tekivadki sellised skeemid, kus võetakse raha, leitakse tankist etteotsa ja jäätmed jäetakse maha. Silikaltsiidi tänava näide on samasugune, kus kahe-kolme nädala jooksul lükati eramaal asunud angaarist prügi riigimaale ja siis laiutatakse käsi, et keegi ei tea midagi. Kui jäätmeseaduse muudatus vastu võetakse, siis me teame, et tulevikus selliseid asju ei juhtu. Silikatsiidi loo puhul on kriminaalasi menetlemisel. Kahjuks me ei suuda tõestada, et riigimaale prügi vedaja ongi tankist.

Siinsamas kõrval, Volta kvartalis tegutsevad nad edasi. Täpselt samad mehed teevad sama asja praegu. Kogused on küll väiksemad ja meie inspektorid käivad neil ka sabas.