Läti keskpanga juht on vahi all

LTV vahendas, et läbiotsimine toimus 16. veebruaril, kuid ei täpsustanud, kust see info pärineb. Ajalehe Diena andmetel on kriminaaluurimise põhjuseks kõrgete ametiisikute organiseeritud kuritegevus, kus kasutati ära oma ametipositsiooni ja poliitilist võimu, et Läti finantssektoris altkäemaksu välja pressida.

Läti peaminister Maris Kucinskis kinnitas, et Rimsevics on kuni esmaspäevani kinni peetud.

KNAB ei kinnitanud ega lükanud uudist ümber, samuti ei andnud hetkel rohkem selgitusi asja kohta. Nii ole ole praegu võimalik öelda, kas uurimise all on keskpanga juht isiklikult või otsiti tema kodu ja kontor läbi mõne muu asja uurimise tõttu. Küll aga teatas KNAB sotsiaalmeedias, et annab infot esimesel võimalusel, ilma et see uurimist segaks - ilmselt esmaspäeval. Asja kommenteerimisest on keeldunud ka peaministribüroo ja Euroopa Keskpank, mille nõukogusse Rimsevics kuulub.

Esialgsetel ja kinnitamata andmetel kahtlustakse, et Läti panga president on kaasa aidanud altkäemaksude väljapressimisele krediidiasutustest. LTV uudises väideti anonüümsele allikale tuginedes, et KNAB arreteeris tuntud ehitusettevõtja ja kiirlaenuäris tegutseva Maris Martinsonsi ning see võib olla seotud keskpanga juhi läbiotsimisega.

Laupäeva õhtul teatas Läti president Raimonds Vejonis, et kutsub järgmisel nädalal kokku erinõupidamise, kus arutatakse Läti panganduse vastuolulist olukorda. Samuti teatas rahandusministeerium, et esmaspäeval toimub erikoosolek keskpanga esindajatega.

Läti peaminister Maris Kucinskis kutsus esmaspäevaks kokku erakorralise kabinetiistungi. Ta lisas, et riiklikku ohtu ei ole: „Ei ole ühtegi märki, et oleks mingit ohtu riigi finantssüsteemile,“ teatas ta.Kucinskis ütles, et ei tema kui peaminister ega ükski teine ametnik ei pea vajalikuks sekkuda korruptsioonivastase ameti töösse. „See institutsioon töötab professionaalselt ja täpselt,“ ütles ta.

Läti Keskpank teatas, et ei saa uurimist kommenteerida, kuid keskpangal on korruptsiooni ja kõigi ebaseaduslike tegevuste suhtes nulltolerants.

Alles nädala alguses tegi USA rahandusministeerium ettepaneku lõigata Läti ABLV pank süsteemse rahapesu tõttu ära Ühendriikide finantssüsteemist. USA rahandusministeeriumi hinnangul on ABLV rahapesu ehitanud enda äritegevuse üheks alustalaks ja rahastab nii ka Põhja-Korea režiimi. Äripäev kirjutas siis, kuidas Läti probleemid heidavad varju ka Eesti pangandusele. 

Rimsevics on Läti Keskpanka juhtinud alates 2001. aastast ja asutuses töötanud 1992. aastast. 2017. aasta lõpus kirjutas Bloomberg, et Rimsevics paistis silma euroala keskpankade juhtide seas suurima palgakasvuga. Eelmisel aastal tõusis Läti Panga presidendi aastateenistus 10 protsendi võrra.

Läti keskpanga juhi aastapalk enne maksude mahaarvamist oli 151 000 eurot, mis teeb kuus keskmiselt 12 500 eurot. Samal ajal tõusis ka Eesti ja Leedu keskpanga juhi palk: ­Ardo Hanssoni sissetulek kerkis 5 protsendi võrra, mis tegi tema mulluseks aastapalgaks 116 000 eurot (keskmiselt 9600 eurot kuus), Leedu pangajuhi Vitas Vasiliauskase palgatõus oli 7 protsenti – see tegi tema aastapalgaks 89 000 eurot (7400 eurot kuus). Teistes euroala riikides kasvasid keskpankurite palgad märksa aeglasemas tempos, nende sissetulekud on ka märksa suuremad.