Mahetootjad said riigilt vastu näppe

“Kuna mahepõllumajandussektor on kiirelt arenenud, on oluliselt suurenenud ka toetuse taotlejate arv,” ütles maaeluministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai Põhjarannikule. Mahetootjate teada on pool puudu jäänud summast leitud - keskkonnatoetuste real üle jäänud kaks miljonit tõsteti mahetootjatele üle.

“Minule tähendab see 130 000 eurost ilmajäämist,” rääkis Põhjarannikule  tosin aastat mahepõllumajandusega tegelnud ja 6500 hektaril majandav Viljandimaa mees Renno Nurmela, kelle maadest valdav osa asub Ida-Virumaal. “Minu Ida-Virumaal töötava traktoristi keskmine brutopalk oli eelmisel aastal 1460 eurot. 130 000 euro tasategemiseks peaksin kaheksa-üheksa traktoristi lahti laskma - ütleme, viis-kuus Ida-Virumaal, ülejäänud Viljandimaal,” võrdleb ta.

Mahetoetuse saaja võtab endale kohustused viieks aastaks, arvestab nende kohustuste täitmiseks vajalike kulutustega, teeb äriplaanid ja kavandab investeeringuid. Kõikide arvestuste osa on loomulikult ka toetus, mida riik on lubanud maksta. “Meie mahetoetused on niigi Euroopa Liidus kõige väiksemad, näiteks Leeduski makstakse hektari kohta 210 eurot meie 125 vastu. Kui sellest veel 14 protsenti maha võetakse…” arutleb Nurmela.

Nurmela eksportis mullu mahetoodangut 1,4 miljoni euro eest.“Eesti tavavilja ei taha Läänes keegi, seda on laod täis. Puudus on maherapsist, -viljast, -hernest ja -oast. Aga kui riik annab mulle signaali, et tema mahemajandust ei toeta, siis kardan uusi investeeringuid teha. Ma ei saa seda riiki enam usaldada.”