"Nad ise tõmbasid selle põrgu endale kaela"

Artikkel

- Uudised
- Marge Ugezene
- 19. veebruar 2018 kell 11:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
"Nad ise tõmbasid selle põrgu endale kaela"
Läti uuriva ajakirjanduse keskuse Re:Baltica ajakirjaniku Sanita Jemberga sõnul ei tohiks keskpank kindlasti rohkem raha ABLV panga päästmisele kulutada.
Läti korruptsioonitõrjeamet KNAB otsis läbi Läti Panga presidendi Ilmars Rimsevicsise kontori ja kodu. See kriis tabas Läti pangandust samal ajal, kui ABLV panga kohale kerkis rahapesukahtlus.
Järgneb Äripäeva intervjuu Sanita Jembergaga.
Jemberga rääkis, et ABLV peab mõtlema välja plaani, kuidas kriisi lahendada. Lisaks ei tohiks Läti Pank rohkem raha ABLV-le anda. ABLV tahab keskpangalt 490 miljonit eurot, seni on keskpank piirdunud 97,5 miljoni euroga.
Kas keskpank peaks suurema summaga aitama?
Minu isiklik arvamus on, et absoluutselt mitte. ABLV on Läti suurpank, aga 90% nende klientidest ei ole kohalikud, vaid pärit endise Nõukogude Liidu aladelt. Panka juhivad ja omavad samad inimesed alates selle algusaegadest. Nemad vastutavad otseselt selle põrgu eest, mille on endale kaela tõmmanud.
Ma ei näe mingit põhjust, miks peaks riigi või panga eelarvest aitama inimesi, kes arvasid, et võivad seadust eirata. Olen karm, ja seda seepärast, et mind ajab vihale, kuidas on aastaid rahapesu varjatud.
On see üldse üllatav, mis ABLVga toimub? Milline maine on neil Lätis?
Nad on üks suuremaid panku ja see ütleb palju, aga neid on ka mainitud väga paljude rahapesujuhtumitega seoses, nii et see ei ole väga suur üllatus. Umbes kahe ja poole aasta eest kerkis oht, et Läti pangad ei saa oma maine tõttu dollarimakseid teha.
Toona algas pangandussektori suurpuhastus, kuid kui FinCEN tuli läinud nädalal välja raportiga ABLV kohta ja soovitas lõigata panga finantssüsteemist välja seoses rahapesuga, siis see on ikka päris karm.
See on pangale peaaegu nagu tuumapommi plahvatus ning see oli suur üllatus. Samas pean ütlema, et Ilmars Rimsevicsise ja ABLV juhtumite vahel ei ole otsest sidet.
Kas mõlemad juhtumid on Läti pangandusüsteemi suurim kollaps?
Oh ei! Oleme üle elanud nii palju panganduskriise. Aastal 1995 kukkus kokku Baltija pank, mis oli inimestele ikka väga raske. 1998. aastal tuli uus kriis, kui miljardite dollaritega päästeti Parex-panka – see jättis meid kõiki peale pangaomanike vaeseks.
Praegune on ilmselt kõige tõsisem mainekriis. Ühel ja samal nädalal võetakse keskpanga juht vahi alla ja suurim pank vajab valitsuse abi – see on sektori mainele ikka päris halb.
Kuidas toimuv Eesti mainet mõjutab?
Mul ei ole aimugi. Teil juhtus muidugi sarnane lugu eelmisel aastal, kui Danske pank teemaks kerkis.
Milliseid samme peaks Läti valitsus või keegi teine nende asjadega seoses astuma?
Viimaks ometi sektori puhtaks lööma! Peab olema väga karm ja konkreetne regulatsioonide järgimisel, sest legaalse ja kriminaalse käitumise vahel on õhuke piir.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum