Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Investeeringud kasvatavad laenuaktiivsust
Keskpanga analüütik Mari TammFoto: Eesti Pank
Eesti ettevõtete laenuaktiivsus suurenes aasta algul märkimisväärses tempos, sest põhiinvesteeringud on viimasel ajal kasvanud.
„Ettevõtete põhivarainvesteeringud on suurenenud ja see väljendub ka laenuaktiivsuse tõusus. Uusi pikaajalisi laene ja liisinguid võeti jaanuari jooksul 198 miljoni euro väärtuses, mis on 11 protsenti rohkem kui samal ajal aasta tagasi. Peaaegu kõikide tegevusalade ettevõtted võtsid uusi pikaajalisi laene aastatagusest rohkem,“ ütles Eesti Panga analüütik Mari Tamm keskpanga pressiteate vahendusel.
Ettevõtete laenuportfelli jääk näitab praegu küll eelmise aastaga võrreldes miinust, kuid selle põhjuseks on üks pank, mis suunas sügisel osa laenudest välismaise emapanga portfelli. Selle mõju arvestamata oleks ettevõtete laenu-, liisingu- ja faktooringuportfell kasvanud aastaga 6–7 protsenti.
Suurt aktiivsust on näha ka eluasemeturul, kus eraisikud võtsid laenu kokku 93 miljoni euro väärtuses ehk 17 protsenti suuremas summas kui samal ajal aasta tagasi. Portfell kasvas aastaga 6,7 protsenti. Iseäranis tempokalt sõlmiti uusi autoliisingulepinguid, need kasvasid 57 protsenti. Autoliisingute portfell kasvas aasta võrdluses 17 protsenti.
„Majapidamiste autoliisingut on viimastel kuudel lisaks sissetulekute kiirele kasvule mõjutanud ka 2018. aasta alguses kehtima hakanud muutus ettevõtetele kuuluvate sõiduautode maksustamise korras, mille mõjul on ettevõtete sõiduautosid ja nende liisingulepinguid hakatud eraisikute nimele ümber vormistama,“ kommenteeris Tamm.
Aasta lõpus kahanenud intressimäärad tõusid jaanuaris tagasi möödunud aasta keskmisele, 2,4 protsendile. Ettevõtete uute pikaajaliste laenude eest küsiti keskmiselt intressi 2,7 protsenti.
„Pankadevahelise tugeva konkurentsi tõttu on viimastel aastatel langenud suurettevõtete laenude intressi marginaal, mis mõjutab periooditi märgatavalt ka keskmise intressimarginaali kujunemist. Ettevõtete intressimarginaali üldist langust aga samas täheldada ei saa,“ selgitas Tamm.
Ettevõtete hoiused Eestis tegutsevates pankades jaanuaris küll pisut vähenesid, 6 miljardile eurole, kuid aasta võrdluses on need suurenenud tempokalt, ligi 10 protsenti. Majapidamiste pangahoiuste kasvu mõjutab sissetulekute suhteliselt kiire kasv. Majapidamiste hoiused suurenesid jaanuaris aasta võrdluses 9,7%, 6,9 miljardile eurole.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.