Ei tohi olla suhtumist, et üks on miljonär ja teine kerjus

OÜ Ahja Moodulahi tegevjuht ja suuromanik Marko Kurits ütles, et peab olema tahe midagi ära teha. “Ja kui kohe välja ei tule, ei tohi käega lüüa. Tegelesin kaksteist aastat jalgrattaspordiga ja see kogemus on aidanud mul hakkama saada äris. Sport on andnud kogemuse, et isegi kui veri ninast väljas, tuleb edasi panna,” ütles ahjumeister Kurits.

OÜ Kagu Elekter tegevjuht Karmo Kase soovitab olla oma tegevuses järjekindel ning mitte lasta tagasilöökidel kukutada end sadulast. “Kui sa kellelegi oled hinnapakkumise teinud, pead kogu aeg endast märku andma, et sinu pakkumisega tegeletaks. Kui sa küsid ja hoiad ennast n-ö pildil, on sul lootust seda tööd saada. Ja kindlasti ei tohiks tagasilöögid sind rivist välja lüüa. Pärast komistamist või kukkumist tuleb ruttu püsti tõusta ja edasi minna, mitte jääda nukrutsema,” rääkis Kase.

Tema sõnul on oluline vältida äripartneritega tülitsemist. “Enda emotsioonid tuleb alla suruda. Kui sa lähed ehitajaga tülli, siis ära loodagi veel kunagi neilt mõnd objekti saada,” märkis Kase. Ta peab oluliseks ka seda, et kui tekivad mingid probleemid, siis tuleb need kohe ära lahendada. “See kehtib nii ettevõttesiseselt kui ka suhtlemises tellijate ja koostööpartneritega. Probleemist tuleb rääkida, mitte teise vastu kauna kanda. Ma olen näinud ettevõtteid, kus äripartnerid on lasknud omavahelisel probleemil aastaid ussitada, talunud aasta-paar teineteise kõrval töötamist ja lõpuks läinud ikkagi suure tüliga laiali,” rääkis Kase.

Üheksa aastat tagasi asutatud OÜ Kagu Elekter teeb elektritöid. Ettevõttel on neli võrdset omanikku, lisaks Karmo Kasele ka Kalev Kommer, Heikki Sohard ja Eiko Jõgi.

Koostööpartneritega hea läbisaamise tähtsust rõhutas ka töörõivaste tootja OÜ Ponte tegevjuht ja omanik Jaan Halliste. “Kui sa oled leidnud usaldusväärse koostööpartneri, ei tohi tema usaldust kuritarvitada. Läbirääkimistel tuleb alati minna kompromissile, mitte püüda oma tahet peale suruda. Samas ei maksa ka liigseid järeleandmisi teha, sest nii võid endale sõrme lõigata,” lausus ta.

Halliste peab aga väikefirma puhul mõistlikuks tegutseda ainuomanikuna. “Kuna Ponte on suhteliselt väike ettevõte, ei näe ma põhjust, miks peaksin kaasama äripartneri. Võib-olla on see minu põikpäisus, et olen üritanud üksinda asja vedada, kuid iseendale loota on siiski kõige kindlam. Kui sul on kompanjonid, siis ei pruugi teada, kes kus suunas tegelikult veab,” rääkis ta.

Ka metallist sisutarvikuid ja mööblit tootva OÜ Tuulmet Holding ainuomanik Andrus Tuuletare soovitab ettevõtjal olla ainuomanik. “Ettevõtte loomisel mõtle kindlasti selle peale, kuidas firma omandit jagada. Kui võimalik, tee ettevõtlust üksi, mitte partneri(te)ga. Ettevõte töötab kõige paremini, kui sellel on üks omanik. Kui firmal on mitu omanikku, siis paraku ei pruugita leida üksmeelt. Mul on kolm ettevõtet läinud vett vedama seetõttu, et ettevõte oli jagatud mitme peale,” jagas Tuuletare enda kogemuse põhjal soovituse.

Töörõivaste tootja Jaan Halliste soovitab teistel ettevõtjatel õppida ka keeli, sest keeleoskus on üheks eelduseks, kuidas saada endale uusi kliente ja uusi tutvusi. “Üks asi on suhelda läbi tõlgi, aga kui istud valgevenelastega ärilõunal või õhtusöögilauas ja saad nendega suhelda otse, ilma tõlgita, on see hoopis midagi muud,” märkis Halliste.

Õppimine oli ka üks kolmest soovitusest, mida OÜ Thermoarena omanik Vahur Pindma teistele ettevõtjatele soovitas. “Ettevõtte juht(kond) peab ennast kogu aeg harima. Ettevõte on nagu Tallinna linn, mis ei saa kunagi valmis. Ettevõte peab tootmishierarhias pürgima kogu aeg pisut kõrgemale. Iga asi, mis su ettevõte järgmisel etapil teeb, peab olema natuke keerukam ja spetsialiseeritum,” rääkis Pindma.

Tema teine soovitus ettevõtjale on pidevalt edasi joosta. “Ei ole võimalik kõndida ehk rahulikult mõelda,” märkis Pindma. Tema kolmas soovitus oli suhtuda töötajasse kui partnerisse. “Ei tohi olla suhtumist, et üks on miljonär ja teine kerjus. Juht peaks oskama mõelda sama moodi nagu mõtleb töötaja. Ole tark töötajatele selgitama, et sisuliselt ei maksa sina talle palka, vaid kõigile maksab tegelikult toodangu ostja. Seega kogu kollektiiv peab tegutsema selle nimel, et klient ostaks toodangut,” sõnas Pindma. Tema ettevõe OÜ Thermoarena on asutatud 2012. aasta lõpus ja toodab termotöödeldud puitmaterjalist voodri- ja terrassilaudu.

Juhi rolli olulisust rõhutas ka metallitootja OÜ Tuulmet Holding tegevjuht Andrus Tuuletare. “Ettevõtte juht ei tohiks kohe alguses investeerida oma heaolusse. Hoopis olulisem on panustada ühtse kollektiivi loomisse. Kollektiiv on nagu kopsud, mis peab hingama ühes taktis. Kollektiiv ei saa olla nagu lõõts, mis hakkab vastupidi käima. Juht paneb kollektiivi hingama ühtses rütmis,” märkis ta.

Puhastusaineid tootva ja puhastustarvikuid vahendava ASi Estko tegevjuht ja üks omanik Liina Kikas soovitab kiiresti kasvavas ettevõttes jälgida, et töötajate juurde palkamisel oleks alati selge, kes mille eest firmas vastutab. “Väikesed ettevõtted alustavad tavaliselt ühe-kahe inimesega, ent tänu edukale tegutsemisele jõuavad kunagi vajaduseni palgata lisatööjõudu. Enne seda tuleks teha mõttepaus, et luua ettevõtte igapäevases tegevuses süsteem ja kehtestada reeglid. Vastasel juhul tekib olukord, kus kõik tegelevad kõigega. Tulu selline tegevus ei too, mingil hetkel võivad hakata hoopis vead sisse lipsama. Sest puudub vastutaja, kes mingi teema või valdkonnaga tegeleb,” rääkis Kikas.

Tema sõnul on oluline leida õiged inimesed ja moodustada hästi toimiv meeskond. “Samas tuleb vaadata, et ükski meeskonnaliige ei oleks asendamatu. Organisatsioonis tuleb asjad sättida nii, et kui keegi peab kolleegi tegemised üle võtma, oleks ta selleks valmis,” lisas Kikas. Tema juhitav ettevõte Estko asutati 1991. aasta jaanuaris. Ettevõttel on neli võrdset omanikku. Lisaks Liina Kikasele ka Alar Aasjõe, Priit Lõhmus ja Hainer Õunapuu.

Spordiklubi haldamisega tegeleva OÜ Dorpat Sport tegevjuht Egert Ivask peab ettevõtja üheks edu aluseks kirglikkust. “Tööd tuleb teha kire ja armastusega. Kui need on olemas, küll siis ka oskused ja teadmised töö käigus paranevad,” sõnas ta.

Piltide ja peeglite raamimisega tegeleva OÜ Ramino Art tegevjuht Marko Liba peab oluliseks, et ettevõtja naudib oma tööd.

“Valdkond, millega tegeled, peab sulle huvi pakkuma ja meeldima. Olen raamimisäris päris kaua olnud ja ütlen ausalt, et naudin seda jätkuvalt. Kui sa naudid oma tööd, siis tuleb ka edu ja sind premeeritakse millegagi. Näiteks sellega, et meid on märgatud.”

Liba soovitab ettevõtjatele olla õnnelik väikeste asjade üle. “Iga ettevõtja peaks suutma tunda rahulolu ka igapäevastest väikestest saavutustest. Väike edusamm on osa suuremast edust. Ma ei ole kunagi jooksnud raha järele. Ma teen oma tööd kvaliteetselt ja kliendi positiivne tagasiside on minu jaoks kõige olulisem,” rääkis Liba.

Ta on endale seadnud eesmärgi teha üks heategu päevas. “Olen püüdnud heategu teha iga päev ja ma teen seda südamest. Heategu aitab minus tekitada positiivset ellusuhtumist, mis äris tuleb ainult kasuks, eriti kliendiga suhtlemisel. Heateoks võib olla näiteks tasuta töö tegemine või tasuta transport. Tuleb õrnuke naisterahvas suuremaformaadilisele peeglile järele – no kuidas ma annan talle selle peegli kaasa, ma viin selle talle koju,” lausus Liba.