Läti keskpankur Rimševics: minust on tahetud varemgi vabaneda

Sellest rääkis Rimševics – kes läinud nädalal peeti kinni 48 tunniks, süüdistatuna altkäemaksu nõudmises, ning vabastati 100 000eurose kautsjoni vastu – intervjuus Läti majanduslehele Dienas Bizness. Ta rõhutas, et on oma õigust valmis kaitsma kõigis kohtuastmetes.

Katke täna ilmunud intervjuust Rimševicsega.

Iga näite puhul võtaks vastamine mitu päeva, kuid on mõned tähtsad momendid. 1990ndate alguses taastati Läti iseseisvus, hakkas välja kujunema finantssektor, mis otsis oma kohta ja identiteeti maailma finantssüsteemis.

Lätis domineeris kaua naiivne ettekujutus, et me võime saada Lääne ja Ida vahemeheks, kuid kahjuks sellist kultuuri, nagu on Šveitsis, Luksemburgis või Austrias, postsovetlikus Lätis polnud. Selle kultuuri ja distsipliini puudumine ei võimaldanudki luua läbipaistvat pangandusäri, sest alati oli – maakeeli öelduna – smugeldamiskatseid, teha midagi, mida läänemaailmas heaks ei kiideta. Selle tulemusena sattus Läti tehingutekategoorias „madalamasse klassi“.

Mina isiklikult olin ebamugav paljudele pankadele ja Läti panganduslobile, sest üritasin teha seda süsteemi rohkem läänemeelseks. Tõenduseks on seegi, et Ridzene kohtumise avaldatud materjalides palub toonane Parex banka juht poliitikutel teha kõik, et „vabaneda“ Rimševicsest.

(Nn Ridzene asjast kirjutas läinud suvel Läti meedia. 2010. aastal kohtusid Ridzene hotellis oligarhid, poliitikud ja mõjukad Läti tegelased ja arutasid skeeme, kuidas legaliseerida oma ärisid, saada duuma abiga kontroll Riia kaubasadama üle, omandada airBaltic. Ühtlasi palus Parexi toonane juht Valeri Kargin poliitilist kaitset oma pangatehingutele. „Oleme praegu kitsas ringis ja ma ei varja oma arvamust: vaja on maha võtta kogu finantsladvik, Rimševics, Kurmane. Nad on vaenlased,“ vahendas meedia Kargini sõnu tol kohtumisel – toim.)

Arvan, et lähiajal näeme soovi piirata veelgi presidentide mõju ärides, seejuures soovi viia Lätis äridele sisse tasu või maks. See pole üllatav, sest arutelu sel teemal käib juba mitu aastat, kuid seni tulemuseta.

Omal ajal üritati pöörata offshore-firmasid Läti parlamendisaadikute abiga kohalikuks. Vaid suurte raskustega õnnestus selgitada parlamendiliikmetele selle sammu tagajärgi, selle mõju maailmas, ja see protsess seiskus.

Praegu on valitsuse päevakorras palju küsimusi, mis on seotud Moneyvali ettekandega ja nende soovituste sisseviimisega. Samal ajal soovin mina, et pärast kõiki neid sündmusi panganduslobi roll meie riigis väheneks.