Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtlusvedur on töötlev tööstus, pidur kinnisvara
Ettevõtlussektor võib möödunud aastaga rahule jääda – suurenesid tööviljakus, kogukasum ja investeeringud. Kogutulu 2,8 miljardit ületas 2016. aasta näitajad 5 protsendiga. Peamiselt masinatesse ja ehitistesse investeeritud 2,4 miljardit teeb tunamullusele silmad ette 15 protsendi võrra.
Ettevõtlusveduriks kujunes töötlev tööstus koos logistika-laondusega. Töötleva tööstuse peab seejuures kolmandiku võrra suurema kasumi eest tänama elektroonika-, kütteõlide ja toiduainete tööstust.
Elektroonikatööstust dikteerib maailmaturg
Elektroonikatööstuse Liidu esimees Andres Taklaja jagas sektori kaheks: ABB tüüpi tootmistehased ja suured koostöötehased. Näiteks Ericsson. Viimased teostavad ematehaste korraldusi, kes võtab vastu tellimusi üle maailma. Eestis tegutsevate tütarfirmade ülesanne on vaid monteerida kokku näiteks Aasias toodetud detailid ja suunata valmis produktid turule.
„Kui kogu tööstusharu käive on 2,5 miljardit, siis ainuüksi 1,5 miljardit sellest on Ericssoni,“ ilmestas Taklaja turgu.
Kuna kootöötehased moodustavad siinsest elektroonikatööstusest 98-protsenti, on kogu sektori näitajad suuresti maha kirjutatud nende pealt. Sõltuvus maailmaturu hoovustest kujundab omakorda siinse turu kliima. See põhjendab ka möödunud aasta edunumbreid.
Kinnisvaraturul nõudmine pakkumisest ees
Ettevõtluspidurit tõmbasid kinnisvara ja hulgimüük. Uus Maa analüütiku Igor Habali sõnul pole kinnisvaraturul toimuva põhjust keeruline tuvastada. Ehitushinnad tõusevad, krundid kallinevad – palgasurve on vajutanud oma pitseri.
Ehitushindade tõus on toonud kaasa pikemad korterite projekteerimisfaasid. Kinnisvara müük kestab selles kontekstis kauem. Venivad projektid ja müük jaotavad omakorda kasumi pikemale perioodile laiali ehk tulud on selle võrra väiksemad. Lisaks on elamuarenduses vähenenud üldiste pakkumiste arv. Tallinnas valmib 200-300 korterit vähem kui eelmine aasta. „Sektor on aktiivne, kuid paraku ei suuda surev pakkumine elava nõudlusega sammu pidada,“ tõdes Habal.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.