Ajakirjanduse elutööpreemia pälvis Väinu Rozental

Teised elutöö preemia nominendid olid Kalle Muuli ja Rein Raudvere. Elutöö preemia suurus on 5000 eurot ja seda preemiat rahastavad eraisikud Hans H. Luik, Igor Rõtov, Toomas Leito, Jüri Ehasalu ja Margus Mets.

Väinu Rozental on meisterlik ja kaasahaarav lugude jutustaja, keda ajakirjanikuna iseloomustab oskus näha detaile ja kes on oma töös põhjalik ning süteemne. Heaks näiteks on mullu kohalike valimiste eel tehtud põhjalik ja ainulaadne ülevaade kõigist valimistel kandideerinud ettevõtjatest või mullu Eesti Vabariigi aastapäeva eel ilmunud kokkuvõte presidentidelt teenetemärgi saanud ettevõtjatest.

Viimased neli aastat on Väinu Rozental kirjutanud mõnusaid ettevõtluslugusid kiiresti arenevatest ehk gasellfirmadest, tema sulest on praeguseks kokku ilmunu 74 lugu, milles portreteeritakse erinevates Eesti piirkondades ja erinevates valdkondades tegutsevaid edukaid ettevõtjaid.

Väinu on Eesti kirjutava ajakirjanduse grand old man. Ta on ajakirjanduses töötanud alates 1975. aasta augustist, kui asus ametisse pioneerilehe Säde kirjade arvestajana (ilmselt pole keegi Eesti ajakirjanikest oma tööd alustanud nii madalalt kohalt), kirjutades õige pea ka oma esimesed lood. 1975 november-1977 november oli ta nõukogude armees Kasahstanis lennuväes ja naastes tuli tagasi tööle oma endisele ametikohale. 1978. aasta märtsi algusest kuni aprill keskpaigani oli ta Sädeme korrespondendina (Sädepoisina) Põhja-Jäämerel transpordilaeval „Pioner Estonii“, retkest ilmus „Sädemes“ 8- osaline reisikiri „Veiklevate virmaliste maal“.

Väinu Rozental on lõpetanud 1983. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajakirjanduse eriala. Ta sai suunamise Sädemesse, kus töötas 1983 juuli-1985 oktoober teaduse- ja tehnikaosakonna juhatajana. Siis kutsus Mart Kadastik ta tööle Edasisse (hilisem Postimees), kus Väinu töötas kümme aastat: tööstusosakonna korrespondendina, uudistetoimetuse asejuhatajana ja juhatajana, viimased aastad (1993-1995) majandusosakonna juhatajana ja peatoimetaja asetäitjana. Alates 1995. aasta septembrist töötab ta Äripäevas Tartu ajakirjanikuna.

Väinu Rozental sai 1987. aasta mais Eesti NSV ajakirjanike liidu aastapreemia Edasis 1986 oktoober-detsember ilmunud 7-osalise mööblitööstust käsitleva artiklite sarja „Mööbel – luks või loks“ eest. 1988. aasta veebruaris pärjati Väinu Rozental ja Kaja Koovit Bonneri preemiaga artikli „Farmaatsiatehas Moskvas ei tooda“ eest. 2007. aastal oli Väinu Rozentali artikkel „Eesti rikkaimad läbi ajaloo“ ajakirjanduspreemia nominent olemuslugude kategoorias.

Väinu Rozental on üksjagu palju kirjutanud artikleid metsatööstuse teemadel, eriti põhjalikult on ta lahanud Sylvesteri tegemisi, neist olulisemad on näiteks 8.10.2003 ilmunud artikkel „Sylvesteri omanike nutikas maksudiil“ ja ajavahemikus 18.09.2015-16.10.2015 ilmunud 12-osaline veebiraamat „Edulugu nimega Sylvester“. Tol ajal erakordse meediaprojektiga saab tutvuda veebiaadressil https://www.aripaev.ee/sylvester

Väinu Rozental on kirjutanud 2003. aastal ilmunud nutikaid äriideid tutvustava raamatu „40 Eesti nokiat“, 2011. aastal ilmus tema koostatud raamat „40 ärinippi“. Ligi paarikümnes raamatus on ta olnud kaasautor, näiteks: „Eesti rahareform 1992. Nelja mehe ettepanekust oma rahani“ (1997), „Kümme aastat uut Eestit“ (2001), teatmeteosed „Kes? Mis? Kus?“ (2001-2010) ja „Ümber Eesti“ (2005), „Läbilöök“ (2009), „Eesti turbatööstuse ajalugu“ (2012, pool raamatu mahust ehk aastad 1960-2012).

Väinu hobi on ristsõnade koostamine, kõrvalepõikena avaldas ta 2006. aastal 80 ülesandest koosneva raamatukese „Sõna Su Doku“.

Mõned näited mullu ilmunud Väinu artiklitest: