Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tööstuse tuleviku määrab automatiseeritus

    Tööstusfirmad kasvavad hästi, nagu majanduski, kuid edaspidi saab määravaks automatiseerituse tase ja tootele lisandväärtuse andmine, leiavad ettevõtjad.

    Värsked statistikaameti andmed näitasid tööstustoodangu mahule tänavu jaanuaris võrreldes eelmise aasta jaanuariga 8protsendilist tõusu. Kõige rohkem mõjutasid kasvu puittoodete, elektroonikaseadmete ja toiduainete tootmise suurenemine.
    Märgatavat toodangu kasvu näitas ka metalltoodete tootmine. Kommertssõidukitele detailide tootmisega tegeleva AQ Lasertool OÜ tegevjuht Rein Volt kinnitas, et terve eelmise aasta oli nõudlus nende ettevõttes võrreldes 2016. aastaga suurem. 
    „Euroopas tundub olevat tööstuses üldine buum,“ ütles Volt. Tema sõnul on AQ Lasertooli kliendid viimasel ajal optimistlikud ja ettevõtte müüginumbrid on tavapärasest kõrgemad, näidates võrreldes eelmise aasta jaanuariga rohkem kui 10protsendilist tõusu.
    Oluline on toote lisandväärtus
    Leiba ja saia tootva ASi Leibur tegevjuht Asso Lankots ütles, et nende ettevõtte tegevusvaldkonda iseloomustab pigem stabiilsus. Arengule annaks Lankotsi meelest hoogu töötaja kohta lisandväärtuse juurde andmine. „Tootmisprotsessid on manuaalsed ja automatiseerituse tase on madal. See tingib ka madala tootlikkuse ja madala lisaväärtuse,“ kirjeldas Lankots.
    Ta lisas, et keeruline on olukord ka praeguses tööjõupuuduses, sest lihtsama tööjõugrupi seas valitseb suur kaadri voolavus. „Leibur teeb päris olulisi investeeringuid, mis puudutab lihtsamate tööde automatiseerimist,“ lisas Lankots, et pikemas perspektiivis on plaanis aktiivselt tööjõu probleemiga tegeleda.
    Rein Volt märkis, et ettevõtted ei ole tänaseni automatiseerimist ja robotiseerimist kõige olulisemaks pidanud, aga nüüd tuleb sellega suurenenud tööjõupuuduse tõttu tegelema hakata. „Küsimus ei ole enam palgatasemetes, vaid puhtalt selles, et turult ei ole enam töö tegijaid võtta,“ ütles Volt.

    Koduturult enam kasvu ei leia

    Spekuleerida võib, et hea tulemuse taga on Eesti peamiste ekspordisihtriikide hea majanduskasv, mis omakorda veab meie tootmistellimuste kasvu.

    See, et majandus areneb kiiremini kui tööstus, on põhjustatud sellest, et erinevad majandussektorid arenevad erineva kiirusega. Tööstuses toimuvad muutused reeglina pikema vinnaga kui mõnes muus majandusharus.

    Salvesti toomismaht kasvas eelmisel aastal minimaalselt, samas lisandväärtus töötaja kohta kasvas aastaga üle 8%, samuti tõusis ettevõtte käive 8%. Eelkõige on selle taga muudatused tootmisportfellis. Keskendume järjest enam kõrgema lisandväärtusega toodete tootmisele. Meie suurim kasvu allikas on ilmselgelt eksport. Koduturult meie valdkonnas uut kasvu leida on väga keeruline ja meie strateegiline eesmärk on kasvatada eksporti Salvesti kaubamärgiga.

    Uute tootekontseptsioonide väljatöötamisel keskendume eelkõige eksportturgudele ja alles siis vaatame, kas see toode ka Eestisse sobib. Meie viimaste aastate investeeringute maht on olnud suurusjärgus 1,5-2 miljonit eurot aastas. Suurem osa sellest läheb arendusinvesteeringuteks.

    Asendusinvesteeringud hoiame enam-vähem amortisatsiooniga samal tasemel. Seetõttu plaanime ühelt poolt investeeringuid erinevate protsesside automatiseerimiseks, teiselt poolt aga investeerime töötajate heaolusse ning hoiame palgataseme konkurentsivõimelisena.

     Lauri Betlem,
     Salvesti tegevjuht

    Tööstusettevõtted tootsid 2018. aasta jaanuaris 8% rohkem toodangut kui eelmise aasta jaanuaris. Toodang suurenes töötlevas tööstuses, kuid vähenes mäetööstuses ja energeetikas.

    Jaanuaris toodeti töötlevas tööstuses 10% rohkem toodangut kui 2017. aasta samal kuul. Mahu kasvu põhjustas eelkõige puittoodete, elektroonikaseadmete ja toiduainete tootmise suurenemine.

    Toodang suurenes märgatavalt ka metalltoodete tootmises. Suurema osatähtsusega tööstusharudest vähenes toodang mööblitootmises.

    Välisturule müüdi jaanuaris 68% kogu töötleva tööstuse toodangust. 2017. aasta jaanuariga võrreldes suurenes korrigeerimata andmetel toodangu müük ekspordiks 10% ja müük kodumaisele turule 19%.

    Hooajaliselt korrigeeritud andmetel toodeti 2018. aasta jaanuaris tööstuses kokku 2% ja töötlevas tööstuses 1% rohkem toodangut kui eelmisel kuul.

    Allikas: statistikaamet

  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.