Eesti tudeng rabab tublisti tööd

Artikkel

- Uudised
- Märt Belkin
- 7. märts 2018 kell 13:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti tudeng rabab tublisti tööd
Värske uuring näitab, et keskmine Eesti tudeng töötab nädalas üle 30 tunni ning on suuresti iseseisvalt majandav noor täiskasvanu, mitte vanematest sõltuv laps, nagu eeldab praegune õppetoetuste süsteem.
Õpingute kõrvalt töötab Eestis kolmest üliõpilasest kaks, selgub perioodi 2016–2018 käsitlevast uuringust EUROSTUDENT VI, mille Eesti osa on koostanud rakendusuuringute keskus Praxis.
Kuigi see näitaja on viimase aastakümne jooksul püsinud suurte muutusteta, on samal ajal märkimisväärselt suurenenud korrapäraselt ehk kogu semestri vältel töötavate üliõpilaste osakaal – 40 protsendilt 53 protsendile, märkis Praxis analüüsis.
Korrapäraselt töötavad üliõpilased veedavad tööpostil nädalas keskmiselt 31 tundi. See on viimaste aastate jooksul jäänud muutumatuks, ent õppetööle pühendatud tundide arv on kasvanud ning ulatub 33 tunnini nädalas.
Mittetöötavate ja töötavate üliõpilaste ajakasutuses on seejuures märkimisväärsed erinevused: mittetöötavad üliõpilased pühendavad õppetööle keskmiselt 37 tundi nädalas, kuid töötavad üliõpilased 31 tundi, lisas Praxis. Töökoormuse tõttu on töötavatel üliõpilastel keerulisem leida aega õppetöös osalemiseks – ajakonflikti korral langeb üliõpilaste valik pigem töötamise kasuks, tõdes uuringufirma.
Töötamine on üliõpilaselu tavaline osa
Põhitöö kõrvalt õppimine tõusuteel
Sellist infot, kas meile tööle asuv noor on ka tudeng, meil paraku pole. Meil pole õigust seda küsida ning seepärast ei pea me selle kohta ka statistikat.
Küll aga tuleb tõdeda, et noori on kaubandusse juurde tulnud. Võib vaid eeldada, et osa neist on samal ajal ka tudengid.
Üldise trendina tooksin välja hoopis selle, et üha enam kogub populaarsust põhitöö kõrvalt õppimine. Kuna regulaarse sissetuleku tagamine on oluline, tehakse õpingud sageli täisajaga töö kõrvalt õppides.
Viimase plussiks räägib ka see, et õppija saab lisaks koolitarkusele hea praktilise kogemuse. Töö kaubanduses pakub väga head võimalust hankida esimest tõsisemat suhtlemiskogemust.
„Üliõpilaste töötamise sagedus, põhjused ja ajakasutusmuster näitavad, et töötamine on üliõpilaselu tavaline osa. Seetõttu on üliõpilaste töötamisele mõistlik läheneda pigem kui võimalusele mitmekesistada õppeprotsessi, selmet käsitada töötamist kui õppimisega võistlevat ebasoovitavat tegevust,“ seisab Praxise analüüsis.
Eesti üliõpilaste keskmine vanus on 26 aastat. See on sarnane Põhjamaadega, ent eristub paljudest Euroopa riikidest, kus keskmine vanus on veel 25 või alla selle, selgub analüüsist. Samas on Eestis õpingute toetamisel põhiliselt keskendutud n-ö tüüpilisele üliõpilasele (otse keskhariduse omandamise järel õppima tulevale noorele) ja arvestatud vähem teistsuguste õppurite vajadusi, tõi Praxis esile.
Toetusskeem vajab muutmist
EUROSTUDENTi uuringu tulemused viitavad Praxise hinnangul vajadusele muuta üliõpilaste vajaduspõhise toetuse saamise tingimusi. Eesti kõrghariduspoliitikas on käsitatud noori üliõpilasi seni peamiselt oma vanematest sõltuvate lastena, nii et eeldatakse õppimisaegset vanemate tuge ja majanduslikku abi.
Selle kõige selgem väljendus on praegu kehtiv vajaduspõhine õppetoetuste skeem, mille alusel loetakse kuni 24aastased üliõpilased sõltumata tegelikust olukorrast enamasti oma vanemate leibkonna liikmeks. Samas näitavad uuringu tulemused, et sellisel käsitlusel ei ole tugevat alust.
Kuni 24aastaste täiskoormusega õppivate bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppe üliõpilaste sissetulekust suurima osa (50%) moodustab enda teenitud palk ning 31% perekonnalt või partnerilt saadud raha, märkis Praxis. Tööl mittekäivate kuni 24aastaste esimese astme üliõpilaste sissetulekus ulatub vanemate või partneri toetus pooleni (52%) ja pea kolmandiku (29%) moodustavad toetused, stipendiumid ja õppelaen.
Soov kiirelt iseseisvuda
Kuni 19aastastest üliõpilastest elab oma vanemate või sugulastega ainult 31% ja 20–24aastaste seas on sama näitaja 29%. Peale kooselumustrite ja sissetulekute jaotuse osutab üliõpilaste perest sõltumatusele ka töötamine: 20–24aastastest üliõpilastest töötab regulaarselt 41%, tõi Praxis esile.
Töötamise põhjustest toob 72% neist esile töökogemuse omandamise vajaduse, 68% elamiskulude katmise vajaduse ja 34% ütleb, et tööl käimata ei saaks nad endale kõrghariduse omandamist lubada.
„See viitab noorte varajasele iseseisvumissoovile, kus õpingute ajal töötamisel on võrdväärselt olulised nii majanduslik toimetulek kui ka töökogemuse omandamine, seda tuleks ka toetussüsteemi arendamisel arvesse võtta,“ rõhutas Praxis.
Niisiis osutavad andmed sellele, et pigem on Eesti noored üliõpilased vastutustundlikud täiskasvanud, kes majandavad suuresti iseseisvalt, perekonnast sõltumata ega ole vanematest sõltuvad lapsed, kellena vajaduspõhise õppetoetuse süsteem neid ennekõike käsitleb, seisab analüüsis. „Seetõttu on asjakohane kohandada üliõpilaste toetussüsteem vastavamaks tegelikule olukorrale,“ märkis Praxis.
Hetkel kuum