Eesti turism võidab Vene majanduse kosumisest

Hotellide ja restoranide liidu juhatuse esimees ning Tartu hotellide Pallas ja London juht Verni Loodmaa leiab, et Vene turistide seis on olnud stabiilselt hea.

“Vahepealne vähenemine on olnud tingitud eelkõige Venemaa majanduse seisundist, mis viimasel ajal näitab kasvu ja see mõjutab kohe ka inimeste reisiplaane. Emakeelne teenindus, mõistlikud hinnad ja hea hotellide tase – need on olulised otsused sihtkoha valikul ja annavad seeläbi tööd külas olles juba paljudele inimestele,” ütles Loodmaa.

Pärnu Strand Spa ja Konverentsihotelli tegevjuht Aime Vilgas ütles, et Vene turisti tõmbab Eestisse ennekõike nostalgia ja ühine ajalugu, lähedus ja turvalisus, lähi­ajaloost ühine keel ja kultuur, teenuste- ja toodete kõrge tase ning hea hinna-kvaliteedi suhe. “Vene turg oli aastatel 2013–2016 pidevas languses, 2017 oli juba kerge tõus ning kui võrrelda 2017. ja 2018. aasta esimesi kuid, on tõus olnud kahekordne,” selgitas Vilgas.

Tallinna hotelle haldava Tallink Grupi kommunikatsioonijuhi Katri Lingi sõnul näitavad Vene turistide majutused pidevat kasvu. “Sel aastal ulatub seemeie hotellides umbes 5 protsendini võrreldes eelmise aastaga. Eesti ja Venemaa vahel on head transpordiühendused ja asume Vene turisti jaoks mugavalt lähedal,” ütles Link. Tema sõnul tõmbab Vene turisti Eestisse spaa-puhkus, Eesti toit, Tallinna vanalinn ja muuseumid. Äärmiselt oluline on, et külalised Venemaalt saavad suhelda ka oma emakeeles.

Lingi sõnul on Tallinki Tallinna hotellides selle ja eelmise aasta esimest kahte kuud võrreldes enim tõusnud Soome, Eesti, Läti ja Suurbritannia külaliste ööbimiste arv.Loodmaa sõnul on välisturistide arv mõõdukalt kasvanud viimased 12–14 kuud. Samas tuleb eelmist aastat vaadata Euroopa Liidu eesistumise kontekstis, mil just Tallinna kesklinna hotellid olid väga nõutud. Ta lisas, et tööstusharu jätkuv välja­kutse ongi välisturisti meelitamine ja sellega otseselt seotud majanduskasvu viimine pealinnast kaugemale, et inimene kohapeal tajuks oma sissetulekutes ilusaid numbreid riigi statistikas.

“Praegu peatub Tallinnas või selle lähiümbruses 75 protsenti väliskülalistest. Selle trendi suunamine on ettevõtjate ja riigi igapäevane töö,” ütles Loodmaa. “Teine oluline teema on kvalifitseeritud tööjõu saadavus. Tööjõupõud teenindussektoris on kummitanud juba aastaid, kuid viimastel kuudel on see trend veelgi süvenenud ja häid lahendusi ei ole.”Vilgas näeb, et viie aasta lõikes on välisturistide arv võrreldes siseturistiga olnud stabiilne, muutused on toimunud rahvuste lõikes. Tema sõnul on selle aja jooksul pidevalt kasvanud Läti, Aasia ja natuke ka Leedu turistide arv. “Soome turg seevastu olnud kahanev,” ütles ta. Loodmaa lisas, et Soome on Eesti olulisim turismipartner ning on ilmselge, et muudatused isegi ühe kuu lõikes mõjutavad Eestit päris oluliselt.

Peamine trend, millega hotellid üritavad külastajad meelitada, on Vilgase sõnul lisand­väärtused. Näiteks pakettides oodatakse lisaks tavapärasele majutusele ja hommikusöögile toidu- ja spaaelamusi, kultuurilisi elamusi ja matku loodusesse. “Klient hindab kohalejõudmise lihtsust, pakutavaid lisaväärtusi ning väga head klienditeenindust,” leidis Vilgas. 

Lingi sõnul soodustavad majutusasutuste täitumist suuresti sihtkohariigis toimuvad sündmused. Näiteks Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva sündmused on tema meelest jätkuvalt märgilised. “Külalised reisivad Eestisse, et tutvuda riigi ning siin toimuvate sündmustega,” ütles ta.

Eelmise aasta jaanuariga võrreldes suurenes majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistide arv 12%. Välisturistid moodustasid 58% turistide koguarvust. Kokku kasutas 2018. aasta jaanuaris majutusettevõtete teenuseid 118 000 välisturisti.33% majutusettevõtetes peatunud välisturistidest saabus Soomest, 31% Venemaalt ning 8% Lätist. Võrreldes eelmise aasta jaanuariga on Venemaa turistide arv suurenenud viiendiku. Samuti saabus rohkem turiste Soomest, Lätist, Rootsist ja Suurbritanniast. Norra ja Saksamaa turiste peatus majutusettevõtetes vähem kui eelmisel aastal.Kolm neljandikku välisturistidest peatus Tallinna majutus­ettevõtetes.Jaanuaris peatus majutusettevõtetes 87 000 siseturisti, mis on 2% enam kui eelmise aasta jaanuaris.Jaanuaris pakkus külastajatele teenust 962 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 20 000 tuba ja 46 000 voodikohta. Täidetud oli 35% tubadest ja 28% voodikohtadest.Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 37 eurot, mis oli euro võrra suurem kui aasta varem samal kuul. Harju maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 43 eurot, Tartu maakonnas 34 eurot, Pärnu maakonnas 27 eurot ja Ida-Viru maakonnas 34 eurot.