Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Türklane investeeris vaikselt Eestisse miljoneid

Tallinna kõrvale Nehatu logistikaparki on kerkinud tehasehoone, mis peidab endas Türgi üht kõige suuremat otseinvesteeringut Eestisse, Akinali Eesti laustekstiilitehast.

Türgis Gaziantepi linnas resideeruv Akinal on maailma üks suuremaid laustekstiili tootjaid, millel on kliente 50 riigis ja viiel kontinendil. Gaziantepis töötab Akinal Sentetik Tekstil tööstuskompleksis 200 000 ruutmeetril 1000 töötajat, Eesti on nende esimene laienemine välismaale.

"Kontsern alustas 2017. aasta lõpus uue investeeringuga Tallinna, kuhu kerkib 11 000 ruutmeetri suurune tootmishoone," ütles perefirma juht ja asutaja Saim Akinal. Akinalide perekonnaliikmetele kuuluv Aston Synthetics OÜ hakkab Tallinnas tootma laustekstiili beebitarvete, hügieeni- ja meditsiiniliste toodete tarbeks.

Laustekstiil
on kangalaadne materjal, mille loomisel ei ole kasutatud kudumist ega kangastelgi. Selle asemel võetakse kangakiud ning ühendatakse need keemiliselt, sooja abil või mehaaniliselt. Sellisest kangast valmistatud tooteid leidub laste mähkmetest ja ühekordsetest puhastamistarvetest kuni tehnilise tekstiili ja kunstnahani välja.

"Ühe tootmisliini tootmisvõimsus on 14 000 tonni tooteid aastas, tegemist on puhta ja keskkonnasõbraliku tootmisega, enamik veest kogutakse kokku, filtreeritakse ja lastakse uuesti tootmisse," rääkis Saim Akinal.

Tootmishoonesse ja esimesse tootmisliini investeeris Akinal 14 miljonit eurot, mis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul peaks olema suurim Türgi ettevõtte otseinvesteering Eestisse, kui mitte piirkonda, arvestades, et möödunud aasta kolmanda kvartali seisuga oli Eestis Türgi otseinvesteeringuid 7,7 miljoni euro eest. Samas peab arvestama, et piirkonnas võib olla ka teisi Türgi investeeringuid, mis on tehtud kuskil mujal registreeritud juriidiliste kehade alt, lisati ministeeriumist.

Vaikne tegutseja

Hoolimata suurtest investeeringutest on tegevust hoitud vaka all, neist pole kuulnud isegi teised sektoris töötavad ettevõtted. Näiteks tekstiili suurtootja Wendre juhatuse esimees Vahur Roosaar ütles vaid, et uue tulija saabumist on keeruline kommenteerida, sest sellest ei ole midagi kuulda olnud. "Konkurendiks Akinali päris pidada ei saa, pigem võiks mingite materjalide puhul olla tegu potentsiaalse tarnijaga," lisas ta.

Igal juhul on tegemist piisavalt suure sündmusega, et investeeringu kavatsusest rääkis esimest korda peaminister Jüri Ratas Türgi visiidi ajal eelmisel aastal ning tehast tuleb avama ka Türgi majandusminister Nihat Zeybekci. Majandusminister külastab Eestit 29. märtsil, lisaks majandus- ja kaubandusteemalise memorandumi allkirjastamisele ning kohtumistele valitsuste liikmetega avab Türgi majandusminister visiidi lõpus Türgi kontserni Akinal Sentetik Tekstil investeeringutega loodud tehase Lool (Aston Synthetics OÜ), öeldi välisministeeriumist.

Akinali enda kommentaaride järgi on esimese liini rajamise järel eeldatav aastakäive siinsel tehasel 30 miljonit eurot ning kliendid, kellele eksportima hakatakse, asuvad 20 riigis üle kogu maailma, Venemaast, Kesk-Euroopast ja Põhjamaadest Lõuna-Ameerika ja USAni välja.

Võib tulla veel üks tootmisliin

Ruumi on Akinali Euroopa tootmiskeskuses veel nii palju, et rajada sinna ka teine tootmisliin, kinnitas Saim Akinal. Teise liini rajamiseks kulub 13 miljonit eurot, kuid see peaks ka ettevõtte käibe tõstma 60 miljonile eurole, lisas ta.

Varem on Saim Akinal rääkinud, et nende tulevikuplaanides on jätkata laienemist teistesse riikidesse ja ka teistel kontinentidel. Nii ei investeerinud nad juhuslikult Tallinna, vaid see on valitud strateegiliseks lähtekohaks, kust teenindada uusi turge ning tugevdada Akinali müügivõrgustiku logistikat.

EASi välisinvesteeringute keskuse juhi Allan Seliranna sõnul on Türgi tehas hea näide sellest, kuidas ühtegi sektorit ei saa Eestisse kutsumisel pidada liiga odavaks või Eesti konkurentsivõimele kättesaamatuks.

„Võime küll mõelda, et tekstiilisektor, seal ei ole võimalik midagi Eestil pakkuda, sest Hiinaga me ikka võistelda ei suuda, aga tegelikult oleneb kõik konkreetse projekti lisandväärtusest, Eestis tegutseb ju edukalt Norra rõivatootja Trimtex ning Tallinna kõrvale tuleb Akinali väga moodsa sisseseadega puuvillatoodete tehas,“ ütles Selirand intervjuus Äripäevale.

Ühes vahetuses seitse inimest

Nehatu tööstusparki kerkiva tehase kohta ütles Selirand, et mitmekümne miljoni euroses tehases töötab ühel liinil ühes vahetuses kõigest seitse inimest. „Vanasti tähendas 10–20miljonine investeering liini ikkagi 100–150 töötajat, tänapäeval liigutavad operaatorid minimaalselt, kõik on automaatne,“ lisas ta.

Kui arvestada mitmes vahetuses töötamist, logistikat ja muud, siis ühtekokku värbab Aston Synthetics OÜ Eestis 35–40 inimest, kui aga peaks avatama teine tootmisliin, siis kasvab see 70 inimeseni. "Igal juhul on tegemist väga kapitaliintensiivse ettevõtmisega, kus põhirõhk on pandud automatiseerimisele ning kõrgele lisandväärtusele," rõhutas Saim Akinal.