Danske tunnistas saamatuse üles

„Juhatus suhtub väga tõsiselt sellesse, et me polnud kunagi piisavalt head, hoidmaks enda Eesti harus ära rahapesu,“ ütles panga juhatuse esimees Ole Andersen.

Varem on Danske küll tunnistanud nende Eesti filiaali endiste juhtide halvale tööle, sealhulgas ka 2015. aastal ootamatult ametist lahkunud Eesti üksuse eksjuhi Aivar Rehe tegematajätmistele, ent seni pole Taanis asuv peakorter endale tuhka pähe raputanud.

Andersen kinnitas, et eelmisel aastal alanud uurimine Eesti üksuses toimuva üle on põhjalik. Uurijad ei ole Danskega seotud, et tingimata tagada objektiivsus ning täielikkus. Koostööd tehakse Danske juhi kinnitusel parimate ekspertidega nii Taanist kui ka piiri tagant.

„See on keeruline küsimus, mis nõuab suure hulga materjalid läbivaatamist – dokumendid, esitlused ja e-kirjad ning väga suur hulk tehinguandmeid. Just seetõttu võtab uurimine kauem aega, kui esialgu plaanis oli,“ rääkis Andersen. Danske juhatuse esimees tõdes, et uurimine võib aega võtta kuni 12 kuud. Pank arvab aga, et selle tulemusi saab avalikkusele tutvustada tänavu septembris. „On võimalik, et osalisi järeldusi saame teha varem,“ märkis ta.

Äripäev kirjutas eelmise aasta septembri alguses koos Berlingske ja teiste väljaannetega, et Eesti Danskes avatud kontodelt vihises läbi 2,9 miljardit dollarit (2,5 miljardit eurot) Aserbaidžaani diktaatoriga seostatavat hämarat raha. Eesti mõistes uut rekordit püstitav nn Aseri Laundromat töötas aastatel 2012-2014. 2014. aastal pangas tehtud audit hindas Danske tegevuse vastuolus mitme maa rahapesuvastaste regulatsioonide kui ka Venemaa vastu kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonidega. Audiitorid hoiatasid tungivalt panga juhtkonda selle eest, et Eesti filiaali töötajad varjasid kahtlaseid kliente teadlikult, jättes registreerimata suuri rahasummasid liigutanud ettevõtete tegelikud omanikud.

Danske Eesti filiaali kõrge riskiga mitteresidentide osakond oli pangale väga kasulik, tuues kogu grupile märkimisväärse osa kasumist. Rekordaastal andis osakond grupi kasumisse umbes 12-13%, meenutab allikas, kes on kindel, et Taani juhid pidid mõistma tõsiseid riske, mis kaasnesid sellega, et süsteemid ei toiminud piisavalt hästi.

„Arvan, et taanlased teadsid hästi, mida teevad ja mida saada tahavad,“ tõdes anonüümseks jääda soovinud allikas Äripäevale. Kui vahemikus 2011-2013 teenis pank mitteresidentidelt neto-teenustasutuluna ca 10-14 miljonit eurot aastas, siis mullu oli see summa vaid 0,7 miljonit. Tulu hakkas kokku kuivama pärast divisjoni sulgemist.

Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler nentis eelmise sügise hakul, et nn Aseri pesumasina juhtum näitab väga selgelt, kui lihtne on kasumiahnusest, mõtlematusest või muul põhjusel kahjustada ühe isiku või isegi riigi mainet.

Varem on Danske vältinud sisuliste kommentaaride jagamist, eriti sellisel tasemel, viidates, et käsil on uurimine. Samas on pank varem kinnitanud, et kontroll rahapesu üle Eestis oli siinse juhtkonna käes. "Saame viidata sel aastal tehtud algpõhjuste analüüsile, mis jõudis järeldusele, et mitmete oluliste puuduste tõttu ei olnud filiaal piisavalt tõhus, et takistada enda ärakasutamist rahapesu eesmärgil aastatel 2007-2015. Tuvastati puudulik rahapesuvastase võitluse fookus ja kultuur Eesti filiaalis, ebapiisav juhtimine vastavuskontrolli ja riskide vaates ning et juhtimisalane järelevalve ja kontroll olid suurel määral sõltuvad kohalikust juhtkonnast. Nende järelduste põhjal otsustas Danske Banki juhtkond alustada põhjalikku välisklientide ja nende tehingute uurimist Eestis ajavahemikul 2007-2015. Uurimine tehakse koostöös väliste osapooltega, tagamaks, et ükski kivi ei jääks ümber pööramata. Peame kasutama uurimise tulemusi, et vältida millegi sarnase juhtumist tulevikus. Kuna uurimine veel käib, ei ole meil võimalik täiendavaid kommentaare anda.“

Läbi Danske Eesti üksuse huuganud pestud miljarditest rääkivad artiklid „Aserite pesumasin: 2,5 miljardit huugas läbi Eesti“, „Rehe juhitud Danske oli offshorkade paradiis“, „Danske siseelu: ähvardustest paanika ja teeskluseni“ tõid Äripäeva ajakirjanikele Marge Väikenurmele ja Piret Reiljanile ühes kolleegidega Postimehest Eesti väärikaima uuriva ajakirjanduse auhinna Bonnieri preemia.

Aasta viimastel päevadel paljastas Taani ajaleht Berlingske, et Danske rahapesuskandaal on arvatust veelgi suurem ning lisaks Eesti filiaali voogas kahtlane raha ka läbi Leedu.