Radari alla jäävad jäätmekäitlusäri rikkumised

„Jäätmeloata jäätmete vedu korraldatud jäätmeveol on olnud enne BWMi pretsedenti vaikivalt aktsepteeritud käitumine nii kohalike omavalitsuste kui ka riigiasutuste poolt,“ leidis Laanjärv.

Analüüsiks võttis Laanjärv ette korraldatud jäätmeveo hangete algusajad ning väljastatud jäätmelubade kuupäevad perioodil 2009-2017 ning selgus, et üle Eesti on 94 korral alustatud prügivedu ilma korraldatud jäätmeveo loata. Rikkujate hulgas on Laanjärve kinnitusel kõik suured ja tuntud prügivedajad. „Avanes masendav pilt, keskkonnaamet on olnud teadlik korduvatest jäätmeloata jäätmete veo juhtumitest,“ sõnas ta.

Keskkonnaameti jäätmebüroo juhataja Reet Siilaberg lausus, et hankelepingu sõlmimise kuupäeva ja jäätmeloa kehtivuse algusaja võrdlemisel ei saa teha automaatselt järeldust, et reaalne jäätmevedu algas enne jäätmeloa väljastamist. Keskkonnaamet eeldab korraldatud jäätmeveo lube väljastades, et vedu algab loaga lubatud kuupäeval.  

„Kui jäätmeveoga alustatakse varem, ei puugi see info jõuda keskkonnaametini, vaid võib olla teada ainult jäätmeveo korraldajale,“ tõdes Siilaberg.

Keskkonnaamet soovitas keskkonnarikkumistest kohe teavitada keskkonnainspektsiooni.

Viimase poole aasta jooksul ongi Laanjärv keskkonnainspektsiooni teavitanud 15 sellisest juhtumist. Keskkonnainspektsiooni teatel on asutus praeguseks alustanud kuue juhtumi osas väärteomenetlust ning ülejäänud teadete osas on alustatud järelevalvemenetlust, et tuvastada, kas tegemist on väärteoga.

Kuna väärteod aeguvad kahe aastaga ning menetlus võtab umbes aasta koos kohtuvaidlustega, siis pole keskkonnainspektsioonil erilist mõtet ühest aastast vanemaid rikkumisi menetleda ning üle kahe aasta taguste juhtumite puhul ei olegi enam õigust menetlust alustada.

Keskkonnainspektsioon kohalike omavalitsuste tavapäraselt korraldatud jäätmeveo küsimusi ei seira või ei kontrolli. Eeldatakse, et seal teeb kohalik omavalitsus ise oma eeltöö nii hanke käigus kui ka teenuse tellijana ning tagab kõigi nõuete täitmise. Tulevikus võikski inspektsiooni arvates korraldatud olmejäätmete veo järelevalve, menetluse algatamise või mittealustamise, läbiviimise pädevus ja kohustus olla omavalitsustel endil.

Mäletatavasti hakkas BWM Nõmmel prügi vedama eelmise aasta märtsi algusest. Paraku nii saamatult, et senisest märkamatult toiminud teenusest sai igapäevane jutu- ja mureteema. Elanike nurin üle ääre ajavate prügikastide üle üha kasvas ja kaebused jõudsid ka keskkonnainspektsiooni, kus avastati, et BWMil polnud Nõmmel kehtivat korraldatud jäätmeveo luba. Kogu asjale lisas vürtsi juurde abilinnapea Arvo Sarapuu seos firmaga ning kapo uurimine, mis viis kahtlustuste esitamiseni Sarapuule, Laanjärvele ja Sarapuu väimehele Margo Tomingasele.

Keskkonnainspektsioon trahvis prügifirmat 12 000 euroga. Harju maakohus jättis BWMi trahviotsuse peale esitatud kaebuse rahuldamata, leides, et avalik menetlushuvi on keskkonnaasjades suur ning tegemist oli tahtlikult toimepandud väärteoga.

BWMi juhataja ja omanik Laanjärv ütles kohtus, et tal oli valida, kas jätta prügi üldse vedamata või vedada ilma jäätmeloata. „Valisin selle tee, et alustasin ilma jäätmeloata,“ nentis Laanjärv.

Kohtusse esitatud kaebuses tõi BWM esile, et tavapärase praktika järgi alustavad prügiettevõtjad jäätmeveoga tihti enne, kui neile on jäätmeluba reaalselt väljastatud. Keskkonnainspektsioon leidis 12 000 euro suurust trahvi põhjendades vastu, et senised karistused ei ole siis üldpreventiivselt mõjusad olnud ning määratav karistus peab olema selline, mis paneks kõik valdkonnas tegutsevad ettevõtjad tegema järeldust, et odavam on käituda seaduskuulekalt kui alustada tööd ilma loata.

Kuid asjal on teine pool, mis puudutab jäätmelubade väljastamist. Tollane abilinnapea Sarapuu rääkis aasta tagasi Äripäevale, et Tallinnas on varem teistegi vedajate puhul juhtunud, et riigi keskkonnaamet pole õigeks ajaks suutnud luba väljastada, kuid erilist probleemi pole sellest senini tehtud. Sarapuu suunaski teraviku riigi keskkonnaameti poole: kui BWM esitas jäätmeloa taotluse kolm ja pool kuud enne prügi vedamise algusaega ja loa menetlemiseks on ette nähtud kuni kolm kuud, siis miks seda väljastatud pole?

BWMi juhataja Kaido Laanjärve kinnitusel on kohalikud omavalitsused ja riigiasutused vaikivalt aksepteerinud jäätmeloata vedu korraldatud jäätmeveol.

Jäätmeloata jäätmete vedu korraldatud jäätmeveol on olnud enne BWM pretsedenti vaikivalt aktsepteeritud käitumine nii kohalike omavalitsuste kui riigiasutuste poolt. Aastatel 2013–2017 töötas keskkonnainspektsiooni Harjumaa büroo juhatajana Monica Rand, tänane Tartu abilinnapea. Sel perioodil trahviti 44 jäätmeloata jäätmete veo juhtumist vaid ühte ettevõtet – Baltic Waste Management OÜd. Näen siin võimalikku korruptiivset tegevust ja tellimustööd konkurentide poolt.

BWM esitas jäätmeloa taotluse õigeaegselt ja piisava ajavaruga, rohkem kui kolm kuud enne veo algust, kuid Tallinna keskkonnaamet pidurdas töövõtu lepingu allkirjastamisega 1,5 kuud ning selleks perioodiks loa taotluse menetlusaeg peatus.

Kui BWM vaidlustas trahvi kohtus, siis sisulist arutelu ei toimunudki, kohus võttis riigiasutuste ringkaitse positsiooni ning asus keskkonnainspektsiooni määratud trahviotsuse asjaolude analüüsi asemel hoopis ametite tegevusetust kaitsma BWM-i ründamisega.

Avanes masendav pilt, keskkonnaamet on olnud teadlik korduvatest jäätmeloata jäätmete veo juhtumitest. Perioodil 2009–2017 nende saadetud tabelis on selliseid juhtumeid 94. Kindlasti on selliseid juhtumeid veel oluliselt rohkem eelnevatel aastatel. Töövõtuleping on nõutud iga jäätmeloa taotluse juurde ja veo tegelik algus on keskkonnaametile teada.

Teavitasin jäätmete jäätmeloata veo 94 juhtumist 15 puhul keskkonnainspektsiooni. Harjumaal on alustatud menetlusi, kuid pole jõutud sanktsioonideni.

 

Eesti Keskkonnateenused ASi juhatuse liikme Argo Luude sõnul on igasuguseid jäätmelubasid liiga palju ning keskkonnaamet ei jõua neid menetleda.

"Korraldatud jäätmeveoga on olnud juhtumeid, kus veo aeg on kokku lepitud, elanikele on teated välja saadetud ja kogu korralduslik töö on ära tehtud, siis selgub aga, et keskkonnaamet ei jõua jäätmeluba väljastada.

Seal peab vaatama ka sellist nüanssi, milline jäätmeluba on puudu. Tavaliselt suurematel jäätmevedajatel on olemas maakondlikud jäätmeload, mis lubavad maakonna piires vedada ja siis on ka korraldatud jäätmeveo load, mis lubavad jäätmeid vedada konkreetses korraldatud jäätmeveo piirkonnas.

Kui sul ei ole korraldatud jäätmeveo luba, aga on olemas maakondlik luba, siis ikkagi on olemas riigi poolt väljaantud litsents, et sa tohid jäätmeveoga tegeleda. Kui pole aga üldse mingit luba, siis pole ju teadagi, kas see ettevõte on jäätmeveokõlbulik.

Riik on ise jäätmelubadega vindi üle keeranud. Need on tähtajalised, siis veel kohapõhised jne. Kui ettevõte lõpetab ühes kohas tegevuse ja läheb teise kohta, siis peab uue loa taotlema ja lõpuks on neid lubasid nii palju. Meilgi on neid suurusjärgus 60-70, võibolla isegi rohkem. Mingis mõttes läheb see absurdi, sa ei jõua ise neid jälgida ning keskkonnaamet ei suuda neid välja anda. Seaduse järgi peab loa kolme kuu jooksul väljastama või siis keelduma, aga siin on näiteid, kus isegi aastaga ka ei ole suudetud luba välja anda ega keelduda ka. Lihtsalt menetletakse. Üks põhjus on, et lubasid on palju ja ametnikud ei jõua menetleda.

Me oleme teinud ettepanekuid, et kui loataotlus tehakse ära ja kui riik ei suuda seda luba õigeks ajaks kas siis välja anda või teha keelduvat otsust, siis peaks jäätmevedajal olema õigus vedada jäätmeid nendest tingimustest lähtuvalt, mis taotluses on kirjas. Vedada kuni keskkonnaameti otsuseni.

Oleme nendest probleemidest rääkinud ka riigikogu tasandil ning nendest saadakse aru, aga muudatuste tegemine on nii aeglane. Kümme aastat tagasi rääkisime, et ohtlike jäätmete litsentsidega on asjad kehvasti, kuid senimaani pole muudetud seadust. Loodetavasti võetakse vastu uus keskkonnaseadus, siis läheb see asi natukene leebemaks."