Skandinaavia ehitusturul valitseb kaos

Ligi kümme aastat Rootsis töötanud AS TMB tütarfirma Bygg Element Sverige AB juht Sven Maschorovi sõnul valitseb Rootsi turul kaos.

Maksuamet on võitluses kriminaalse äritegevusega astunud tema hinnangul küll tublisid samme, kuid tükk maad on veel minna. Näiteks tekkis hiljuti tööandjale kohustus vormistada esimesel tööpäeval iga töötaja ametlikult tööle. Selleks väljastatakse töölistele ka vastav Id06 kaart, mis on nii-öelda isikutunnistus. Paraku on juba leitud võltsitud dokumente.

“Näppu tuleb vibutada ka peatöövõtjate poole. Kuna tööjõud maksab üksjagu, ollakse kasumi nimel valmis seadusest mööda vaatama,” ütles Maschorov.

Rootsi maksuameti rahvusliku järelevalve koordinaator Conny Svensson tunnistas, et ehitussektorit kimbutavad suured probleemid, mis on loonud ebaausa konkurentsi. “Täpset ettekujutust firmade maksuvõlgadest meil pole, kuid uurimise käigus on ilmsiks tulnud sidemed organiseeritud kuritegevusega. Oleme leidnud ettevõtjatega üksmeele, et kasutusele tuleb võtta karmimad kontrollimeetmed,” rääkis ta.

Kahe aasta eest jõustus ehitusobjektidel uus tööjõu loendamise süsteem. See nõuab, et iga objektil viibija registreeriks end iga päev elektrooniliselt. Andmed kuvatakse maksuametis. Viimane hoiab ette teatamata kontrollvisiitidega pilku peal, et info tõene oleks ja tööjõud platsil seaduslik.

Ebavõrdse konkurentsiga võitlemiseks jõustub selle aasta 1. juunil teinegi lisakohustus. Kui siiani pidid tööandjad maksustatavast tulust mahaarvatava osa esitama iga aasta jaanuaris, siis edaspidi tuleb seda teha iga kuu.

“Ette teatamata kontrollvisiitide ja iga kuu esitatud maksuandmete kombinatsioon loob märkimisväärselt paremad võimalused sektoris toimuvat reaalajas kontrollida,” andis Svensson lootust.

Ka Soomes pole olukord parem. Eestlaste kriminaalsed teod Soome ehitusturul jõudsid eelmisel nädalal Eesti meediasse, kui Delfi kirjutas, et Helsingi politsei uurib kolme kogumit, mida seostatakse mustade palkadega. “Me räägime raskest vägivalla tarvitamistest, väljapressimistest, pettustest ja igasugustest kuritegudest, alates ebakainest autojuhtimisest,” vahendas Delfi juurdluse juhi, kriminaalinspektor Petri Rainiala sõnu MTV saatest “Rikospaikka”.

Vägivalla kasutamise juhtumid olid tõsised – pea piirkonda ülakehasse terariistaga löödud eluohtlikud löögid.

Põhjuseid võib Rainiala sõnul otsida mustast ehitusärist. Kuna “mustalt” maksmata jäetud palka on keeruline seaduslike vahenditega välja nõuda, siis lastaksegi käiku oma vahendid.

2016. aasta septembris väisasid Tallinna Rootsi kohalike omavalitsuste elamuettevõtete ning neid koondava katusorganisatsiooni SABO esindajad, et leida Eestist potentsiaalseid peatöövõtjaid Rootsis üürimaju ehitama.

Rootsi elamuameti Boverket andmeil vajas Rootsi 2016. aasta seisuga aastas juurde vähemalt 70 000 korterit. Tegelikkus oli selline, et 2015. aastal valmis 35 000 uut korterit ning 2016. aastal loodeti saavutada 40 000 korteri tase. Elamispindade defitsiit on terves riigis ja tööd jätkuks vähemalt järgmiseks kümneks aastaks, rääkis SABO uusehituse eest vastutav Jonas Högset.

Rootsil endal pole nõudluse rahuldamiseks piisavalt ehitajaid ega ehitusettevõtteid, kes teeks töö n-ö mõistliku hinnaga. Mitu Rootsi suurt ehitusettevõtet ei osale näiteks Rootsi omavalitsuste katusorganisatsiooni SKL suures hankes (hinnanguliselt maht kuni 30 miljardit Rootsi krooni ehk 3 miljardit eurot), kus otsitakse elamispindade ehitajaid hinnaga 12 000–16 000 krooni ruutmeeter, kirjutas Rootsi majandusleht Dagens Industri samal päeval, mil rootslased Tallinna väisasid. See hinnatase jääb Rootsi oludes kuskile väga odava ja räigelt odava vahemikku, vahendas leht Rootsi ehitajate keskorganisatsiooni Byggindustrier juhi arvamust.

SABO uskus, et ehituse hinda saaks Rootsis alla tuua, kui turul oleks rohkem konkurentsi ning olemasolevaid ressursse kasutataks efektiivsemalt.