Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rahapesureeglid kui hädatapp

    Pankade karmid reeglid ei peleta enam üksnes kahtlast Vene raha, vaid ka ausaid Euroopa ettevõtteid, kes tahavad Eestis äri alustada või siin tehinguid teha, ütles Soraineni vandeadvokaat Karin Madisson.

    tekst:Minul on pankadest kahju, sest ma näen, et pankadest läheb see äri ära ja neil ei ole midagi teha ka, et see ära ei läheks. Ta läheb sellisele maastikule, kus ei ole regulatsioone ja see on veel riskantsem, kui see, et me annaksime pankadele vabamad käed.

    nimi:Karin Madisson,

    amet:Soraineni vandeadvokaat

    „Olukord on läinud aastatega ettevõtjatele järjest hullemaks,“ tõdes Madisson Äripäeva raadio saates „Debatt“. „Kui me riigina reklaamime, et tahame väga siia e-residente ja väliskapitali, siis kurb olukord on see, et ka e-residentidele Eesti pangad reeglina kontosid ei ava, sest neil ei ole võimalik tõendada oma äritegevust Eestis,“ selgitas ta. Selle asemel suunatakse e-residente kontot avama näiteks Soome.
    Vandeadvokaat märkis, et rahapesu tõkestamise reeglite tõttu oma reegleid karmistanud pankades ei ole küsimus enam ainult Vene kapitalis, vaid keeruliseks on olukord tehtud ka Euroopa Liidu või sellega tihedalt seotud riikide ettevõtjatele. Madisson tõi näite juhtumist, kus üks Norra ettevõtja, kes oli varem Eestis riigihankel osalenud, soovis nüüd uuesti osaleda. Pank aga ei olnud talle nõus kontot avama, ent selleks, et äriühing saaks siinsel hankel osaleda, on tal vaja näidata, et ta on Eestis mingeid tegevusi alustanud. Seega jäi sellel ettevõttel hankel osalemata.
    „Minu jaoks tekib küsimus, kas me Eestis oleme vindi natuke liiga peale keeranud,“ tähendas Madisson ja viitas sellele, et Hispaania pank omab Soomes makseasutust ja laseb avada pangakontosid. Kui sealse finantsinspektsiooni jaoks on selline tegevus lubatav, siis mispärast on Eestis kehtivad reeglid nii palju karmimad?

    Ettevõtjad räägivad, kuidas pangad välisinvestoreid peletavad. „Ma kahtlustan, et Eesti pankadel ei pruugi olla täit kompetentsi, et tuvastada maailmas tuntud tegijaid, näiteks mõnda riskikapitalifondi,“ rääkis ettevõtja Allan Martinson.

    „Mulle tundub see nagu hädatapp. Kuskil on probleem ja selle tõttu igaks juhuks ärme teisi ettevõtjaid ka lase siia tulla, kuigi nende puhul ei pruugi olla õrnagi kahtlust, et nad võiks mingeid pahategusid tegema hakata,“ ütles Madisson.
    Paljuski tulenevad karmid reeglid eelkõige Põhjamaa pankade peakontoritest, põhiliselt on siinsetel ettevõtjatel olnud probleeme Swedbankiga. Eestit väidetavalt puudutanud rahapesujuhtumid on piisavalt tõsised ja varem kehtestatud trahvid piisavalt suured, et pangakontode loomise sõela veelgi tihedamaks teha.
    Keegi ei usalda kedagi
    Ettevõtjate usaldamise probleem ei ole aga ainult Eestis. Rahapesu andmebüroo juht Madis Reimand viitas, et finantsmaailmas ei suhtuta ühtmoodi kogu Euroopa Liitu kui piirkonda. Samuti ei ole ühetaolist lähenemist ja usaldust kõikide riikide ja nende finantsasutuste vastu.
    „Meeldib see meile või mitte, meid ei samastata teiste Põhjamaadega, vaid pigem me kuulume Ida-Euroopasse, Baltikumi,“ sõnas Reimand. Tema hinnangul on Lätis toimunu mõjutanud ka Eesti mainet, eriti mis puudutab teiste riikide järelevalve suhtumist ja küsimusi, mis tekivad siinse piirkonna tõttu.

    tekst:On kaks olulist asja, mis teevad rahapesust rahapesu. Üks on kuritegelik vara päritolu – raha peab olema must raha, muidu ei saa seda pesta. Ja teine pool peab olema varjamistegevus.

    nimi:Aivar Paul

    amet:LHV rahapesu tõkestamise juht

    Madisson juhtis tähelepanu, et usaldus puudub ka teiste Euroopa riikide kontrolli- ja hoolsusmeetmete vastu, samuti ei usaldata panku Eesti-siseselt. „Euroopa Liit ongi loodud selleks, et me üksteist usaldaksime, meil oleksid ühesugused normid. Ja kui minu juurde tuleb Soome ettevõtja ja Soome pank, kes on talle pangakonto avanud, kinnitab, et on kõik hoolsusmeetmed täitnud, siis Eesti pank seda enam tegema ei peaks, aga nii see ei toimi. Vastutus on igal pangal endal, tal ei ole võimalik seda jagada.“
    Lahendusi ei ole
    Karin Madisson pakkus ettevõtjate vaatepunktist ühe lihtsustava lahendusena välja selle, et pangakontosid võiksid pangad lubada avada kõigil soovijatel, ent rahapesureegleid hakataks järgima siis, kui raha neil kontodel reaalselt liikuma hakkab.
    „Ega pangakonto avamine iseenesest ei tekita riski, et keegi kuskil raha peseb. Risk tekib siis, kui raha hakkab sellel pangakontol liikuma. Sellel hetkel tuleks täiendavat kontrolli hakata rakendama ja proovida see raha kinni saada,“ selgitas Madisson.
    Rahapesu andmebüroo endine juht ja praegune LHV rahapesu tõkestamise juht Aivar Paul tõdes, et idee on ilus, aga päriselus see ei saa toimida. „Pangal on mõnes mõttes palju lihtsam just algusfaasis esimene valik ära teha ja öelda, milliste klientidega ta on valmis ja suuteline hoolsusmeetmeid täitma. Kui raha liikumine on ära toimunud, siis minu tunnetuse järgi oleme järelevalve silmis juba läbi kukkunud,“ selgitas ta.
    Isegi kui pank suudab tuvastada musta raha liikumise oma kliendi kontol, paneb piirangud peale ja teavitab juhtumist riigiprokuratuuri, siis ei pruugita alati suuta tõestada, milline on musta raha tekkele eelnenud kuritegu.
    „On kaks olulist asja, mis teevad rahapesust rahapesu. Üks on kuritegelik vara päritolu – raha peab olema must raha, muidu ei saa seda pesta. Ja teine pool peab olema varjamistegevus,“ selgitas Paul. Enamikul juhtumitel on tema sõnul just varjamistegevus hästi tõendatud, ent tunduvalt keerulisem on välja selgitada, millisest kuritegelikust tegevusest see raha pärit on. Seega lõpuks tuleb pangas kinni peetud raha nii-öelda lahti lasta, kuid must raha on pangast ikkagi läbi käinud ja kõik negatiivsed tagajärjed saab pank enda peale.
    „See on kõige suurem mure Eesti rahapesumaastikul, et enamik rahast on idasuunaline ja praktikas seda eelkuritegu leida üldjuhul ei ole võimalik.“
    Teise lahendusena pakkus Madisson, et sama väikeste summadega, mida võib sularahas probleemideta üle piiri tuua, võiks lasta ka kontodel toimetada, ilma et pank rakendaks karmimaid meetmeid. Kui ettevõtjal tekib tahtmine suuremat äri ajada, siis panga hoolsuskohustus suureneks ja tuleb tõestada raha päritolu. Vandeadvokaadi hinnangul oleks see hea lahendus just alustavatele ettevõtetele, kel on vaja esmalt Eestis kanda kinnitada.
    Sedagi ideed pidas Paul heaks, kuid näeb probleemina asjaolu, et riigil on selle seadustamiseks vähe mänguruumi. Eesti rahapesu tõkestamise seadus on suuremalt jaolt Euroopa Liidu direktiivi järgi kohandatud. Direktiiv omakorda tuleb globaalsest standardist.
    „Minul on pankadest kahju,“ ütles Madisson, „sest ma näen, et pankadest läheb see äri ära ja neil ei ole midagi teha ka, et see ära ei läheks. Ta läheb sellisele maastikule, kus ei ole regulatsioone ja see on veel riskantsem kui see, et me annaksime pankadele vabamad käed.“
    Uus arenev valdkond
    Pauli hinnangul on praegu probleem eelkõige mitteresidentidega, kes soovivad siin äritegevust alustada, ja raske on tema sõnul näha häid võimalusi, mismoodi teha neile elu lihtsamaks. Ainsa võimaliku lahendusena näeb ta uut arenevat valdkonda, kus osa ettevõtteid on hakanud looma ühtset süsteemi, kuhu koondatakse ettevõtjate kohta kogu oluline info, mida kontrollitakse. Lõpptulemusel saab ühest kohast kätte kogu info otsitava inimese kohta ja kinnituse, kas ta on usaldusväärne või mitte. Pankadele oleks see ideaalne lahendus, aga Pauli sõnul on raske näha, millal see reaalsuseks saab.
    Madisson juhtis tähelepanule ka ühele sammule, mis on tulemas Euroopa Liidust, kus on selle aasta lõpus kavas luua tegelike kasusaajate register. Seal on aga omaette küsimus, kas pangad saavad seda usaldada, sest andmebaas luuakse kliendi enda andmete põhjal. Sarnane kavatsus on ka Eestis, kus äriregistrisse tekib lisalahter, kuhu ettevõtja saab lisada info tegeliku kasusaaja kohta, ent Pauli sõnul on see täielikult deklaratiivse iseloomuga. See tähendab, et äriregister seda ei konrolli ja pangad seega usaldada ei saa.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.