Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    IT-firmad on hädas, ülikoolidest pole kasu

    Eesti tehnoloogiafirmadel tuleb tööjõu pärast konkureerida üle maailma, aga andekaid noori on vähe või on nad ära läinud. Tasuta kõrgharidus pigem pidurdab Eesti läbimurret.

    Mainor Ülemiste juhatuse esimehe Margus Nõlvaku sõnul meeldib eestlastele rääkida, et oleme IT-riik ja maailmas esirinnas, kuid reaalsus on karmim. Kuna tööjõuturg on selles valdkonnas globaalne, tuleb Nõlvaku hinnangul vaadata, milliste riikidega me konkureerime. “Eesti tööjõu maksusüsteem ei ole konkurentsivõimeline – meil on ühed kõrgemad tööjõumaksud Euroopas,” ütles ta.
    Nõlvak rõhutas, et IT-sektoril on kohe vaja 7000 spetsialisti. Tagasi peaks tulema need 85 000 noort, kes on siit ära läinud. “Ma ei saa öelda, et nad kõik on tippspetsialistid. Me peame soodustama ka välismaa tippspetsialistide tulekut siia,” ütles Nõlvak. Tema sõnul oleme end osavalt reklaaminud kui e-riiki ja sellepärast kõik usuvad meisse kui e-riiki. “Me peame seda ära kasutama täna, homme on juba hilja,” hoiatas Nõlvak.

    Projekt koosneb kahekümnest üle nädala eetris olevast raadiosaatest, milles Äripäev vaeb ja diskuteerib koos arvamusliidritega, milliseid uuendusi vajab Eesti, et jääda püsima.

    Projekti toetavad Ellex Raidla, Ülemiste City ja Teenusmajanduse Koda.

    Haridussüsteem sörgib reaalse vajaduse sabas
    Nõlvak ütles, et riik on käivitanud ümberõppeprogramme ja ka ülikoolid koolitavad noori spetsialiste, aga sektori töövajadus on hiiglaslik ja ülikoolide pakutav 500–1000 IT-tudengit aastast pluss ümberõppe tulemusena tööturule jõudvad mõnikümmend spetsialisti ei suuda olukorda muuta. 
    MTÜ Eesti 2.0 tegevjuht Ede Schank-Tamkivi rõhutas, et Eestil on 10–19aastaste vanuserühmas praegu 126 000 noort. “Prognoosi järgi kaob aastaks 2024 tööturult umbes 50 000 töökohta. Nende noorte najal me ei sõida kaugele, me peame konkureerima rahvusvahelisel turul,” kirjeldas ta. Tema sõnul on loomulik, et Eesti noored lähevad välja, aga teistpidi oleks loomulik, kui teised noored või ka vanemad inimesed tulevad siia sisse. 
    Tamkivi ei pelga, et tööjõu sissevool võiks hakata ohustama meie rahvuse ja kultuuri püsimist. “Kui me räägime eestluse püsimisest, siis võti on selles, kas suudame muus maailmas toimuva arenguga kaasa minna või mitte ja kas me suudame paremal juhul olla isegi suunanäitaja.”
    Tasuta kõrgharidus pigem pidurdab
    Ede Schank-Tamkivi leiab, et Eesti haridussüsteem on tohutult ebaefektiivne. “Sisuliselt ongi olemas elukutselised tudengid, kellel on mõnus oma päevi sellega õhtusse veeretada,” kritiseeris Tamkivi. “Kunagi astusin Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialale, kus meid lõpetas tollal 60 ajakirjanduse ja suhtekorralduse bakalaureust. Milleks on Eesti riigile vaja sellist jõuku suhtekorraldajaid ja ajakirjanikke? Seda on ka kümne aasta kohta palju.”
    Nõlvak rõhutas, et tasuta kõrgharidust meil tegelikult ei ole. “Me kõik maksame selle ühiselt kinni,” ütles ta.Tema sõnul peaks igale noorele juba emapiimaga kaasa tulema teadmine, et kõrgharidus on parim investeering. Ede Schank-Tamkivi ütles, et heade riigieksami tulemustega koolilõpetajad valivad Eestisse jäämise, sest nii on palju mugavam. “See on tasuta, sa saad jätkata kodus elamist, nii me loomegi seda lumehelbekeste põlvkonda, riik soodustab seda,” leidis Tamkivi, kelle arvates tuleks “tasuta kõrgharidusest” loobuda, sest oleks parem, kui õppuril oleks mingi oma vastutus – näiteks õppemaksu kujul.
    Artikli kirjutas raadiosaate põhjal kokku Priit Liiviste.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.