Tuleviku päästaks immigratsioon ida poolt

Eesti probleemid rahvastiku vananemise ja kõrgharidusega välismaalaste siia meelitamisel ei ole erakordsed - sama probleemi üle murravad pead kõik Euroopa riigid. Samas ei ole Eestil piirkonnas suurt eelist Soome ja Rootsi ees, mis meelitavad endale kolmandatest riikidest parimad, rääkis Swedbanki makroanalüütik Tõnu Mertsina pangandusliidu tänasel tööjõuturuteemalisel arutelul.

Tartu ülikooli Narva kolledži direktor Kristina Kallas rääkis, et üks võimalusi oleks õpiränne, nii õpib ka Narva kolledžis inimesi Venemaalt, kes näevad seda vaheetapina Euroopasse sisenemisel. Eesti inimarengu aruande peatoimetajana juhtis Kallas ka tähelepanu, et rände ja sündivusnäitajate seniste trendide jätkudes on Eestis sajandi lõpuks muidu vaid 800 000 inimest, rahvaarvu kasvatamiseks seevastu on vaja, et rändesaldo oleks 7000 inimesega aastas positiivne.

"Üks võimalik immigratsioonipumba loomise koht võiks olla ka varasem haridusaste, gümnaasium. Eestis on üldharidustase väga hea ning siin võiks püüda naaberkonnast parimaid õppureid püüda, nagu Singapur seda teeb," rääkis Kallas.

Luminori peaanalüütik Tõnu Palm märkis, et sündivuse poolele mõjub kõrgem sissetulek negatiivselt, kuid parema elujärje saavutamine tähendaks lihtsalt väiksemat väljarännet, mis rändesaldot ikkagi positiivsemal küljel hoiaks. Tema lahendus oleks ikkagi eelisvaldkondade valimine, kuhu riik rohkem raha investeeriks. On selleks siis tervishoid, IKT või biotehnoloogia, igal juhul tasuks eeskuju otsida Suurbritannia või Saksamaa suurtest arengukavadest.

Mertsina jäi eelisvaldkondade valimise suhtes pigem kahtlevale seisukohale. "Me ei tea, milline on majandus 60 aasta pärast, heal juhul paar aastakümmet võime ette seda aimata, mistõttu oleks ka erialade eelisarendamine meelevaldne. 90ndatel tundus meile, et Eestist saab transiidiriik, nüüd näeme, mis sellest välja tuli."

Ka SEB makroanalüütik Mihkel Nestor märkis, et Eestist pidi saama ka finantskeskus Ida ja Lääne vahel, aga praeguste Läti sündmuste valguses on vist parem, kui nii ei läinud.

Kallase sõnul on eelisarendamine juba jõudnud ülikoolidesse, kuid sellega on kaasnenud rida probleeme. Esiteks nõutakse tudengite väheneva arvu juures iga aasta üha rohkem IT-tudengeid. Teisalt korjatakse needsamad tudengid enne kooli lõpetamist kõik juba koolidest ära. Samal ajal on näiteks õpetajakoolituses tohutu õpilaste defitsiit ja põhikooli füüsikaõpetajaks ei kipu keegi saama, kuid ilma nendeta ei saa hiljem ka paljuotsitud IT-tudengite kohti täita.

Kallase sõnul toetakski nii gümnaasiumi- kui ülikoolitasemel õpiränne just haridussüsteemi üldiselt ja tagaks ka püsivama nõudluse nendesamade õpetajate järele. "Me ei saa Venemaalt tuua inimesi ja õpetada neist välja eesti kooli õpetajaid, aga IT-tudengiteks saab tuua küll," lisas ta.

Sellal kui Eestis on kibe tööjõupuudus, leiavad Eesti niinimetatud võitjate põlvkonda kuuluvad inimesed — üle 50-aastased — et nende palgad on teistest tööturul osalejatest tunduvamalt väiksemad ning tunda on nende halvustamist.

Sellisele tulemusele jõuti Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi värskes uuringus. 1000 üle 15aastase eestimaalase seas tehtud uuringus nentis iga viies vastaja, et on kogenud viimase aasta jooksul oma töökohas ebavõrdset kohtlemist, kõige suurem põhjus on vanus.

Uuringut tutvustanud instituudi sotsioloogiliste uuringute osakonna juhataja Iris Pettai ütles, üle 50aastaste inimeste halvustamine tööturul on kahjuks levinud ning neid peetakse alandlikeks, vähenõudlikeks, kehva tervisega, pessimistlikeks töötajateks. Ka uuringus osalenud inimeste hinnangul on vanus töö leidmisel takistus number üks.