Balti elektrisüsteemi eraldamine algab peagi

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ning Leedu president Dalia Grybauskaite, Eesti peaminister Jüri Ratas, Läti peaminister Maris Kucinskis ja Poola peaminister Mateusz Morawiecki kinnitasid, et elektrisüsteemi sünkroniseerimine on oluline tahk Balti riikide võrgu füüsilisel lõimimisel Euroopa mandriosa energiasüsteemi ning et sellega aidatakse oluliselt kaasa Euroopa Liidu ühtsusele ja energiajulgeolekule, teatas Euroopa Komisjon.

Projekti edukaks elluviimiseks on otsustava tähtsusega Euroopa ühendamise rahastu toetus, märkisid riigipead.

Sellest poliitilisest otsusest sõltub ka see, palju riikide sünkroniseerimine lõpuks Balti riikidele maksma läheb.

Praegu võib Eesti kulud lüüa põhimõtteliselt kaheks. Esiteks tööd, mis tuleb teha Eesti pinnal, orienteeruva maksumusega 150 miljonit eurot.

„Nende tööde sees on  kolmanda ühenduse ehitamine Eesti ja Läti vahele ning kahe Narvat ja Lätiti ühendava elektriliini uuendus,“ selgitas riikliku võrguhalduri Elering avalike suhete juht Ain Köster.

Teise osa kuludest peavad maksma Balti riigid koos. Siin loeb see, kas Poola ja Leedu vahele ehitatakse kaks liini või üks. Elering pooldab kahe liiniga lahendust, sest see on parem julgeoleku mõttes ja sellest sõltub muude investeeringute suurus.

Nimelt tuleb Baltikumi eraldamisel Venemaa ja Valgevene võrkudest tagada piirkonnas primaarreservi võimekus. Põhimõtteliselt tuleb rajada reservelektrijaamad, mis töötavad pidevalt miinimumvõimsusel, kuid on võimelised mõne sekundiga käivituma täisvõimsusel.

Näiteks Kiisale rajatud elektrijaam on avariielektrijaam ning käivitub 10 minutiga, aga kui midagi peaks võrgus sagedusega juhtuma, siis jääb sellisest reageerimisajast väheks.

Mingi osa sellisest võimsusest võiks kanda ka näiteks kokkuleppel Narva elektrijaamadega, kuid neistki ei piisa. See, kui palju varujaamu tuleb Baltikumi ehitada, sõltubki sellest, mitmeks liiniks ühendus Poolaga jagatakse.