Eesti tahab Briti teletööstusele katusealust pakkuda

Kultuuriministeeriumi audiovisuaalnõunik Mati Kaalep ütles, et paljud ettevõtted ei soovi jätta midagi juhuse hooleks - lihtsam on ise riske hallata, kui oodata ja sattuda poliitilise turmtule keskmesse.

Selliseid ettevõtteid sõidab järgmise nädala alguses Eestisse meelitama terve delegatsioon, kuhu kuuluvad siinsed produktsioonifirmad ja muud valdkonnaga seotud ettevõtted, sh Levira. Lõplik nimekiri selgub nädala lõpuks.

Londonis korraldatakse äriseminar, kus tutvustatakse Eesti majandus- ja õiguskeskkonda ning üritatakse luua otsekontakte kohalike tegijatega. "Üks asi on see, mida öeldakse läbi vahendajate või konsultatsioonibüroode kirjalikus vestluses ja teine see, mis öeldakse otse pärast spetsiifilist seminari," leidis Kaalep.

Äriseminari avavad president Kersti Kaljulaid ning kultuuriminister Indrek Saar. Kaubandus-tööstuskoja eksporditeenuste koordinaatori Liisi Kirschenbergi sõnul on seni seminaril kirjas umbes 30 kohalikku ringhäälingu- ja meediaettevõtet. Eesmärk on eelkõige anda märku, et uks on lahti ning koostöötahe olemas.

Kaalepi sõnul on keeruline öelda, kas Brexiti mõjul mõni telekompanii siia ka kolib või mitte, kuid see peaks selguma aasta jooksul. "Täiesti võimalik, et ei tule ühtegi, kuid samamoodi on ka võimalik, et tuleb 10, 20 või 100 ringhäälingut."

Sarnaselt Eestiga õngitsevad Suurbritannias Iirimaa, Holland ja Luksemburg. Eesti Filmi Instituudi juhataja Edith Sepp märkis, et võrreldes meiega on neil kõigil geograafiline eelis, aga Iirimaaga ühendavad veel kultuur ja õigussüsteem. "Meid on sõbralikult juba nii-öelda hoiatatud liigse aktiivsuse eest, kuid tundes sealset maastikku, tajun ka, et meie tegemisi jälgitakse, aga pigem huviga," ütles Sepp. "Ega sealsed meediainimesed ole kunagi soovinud Euroopa Liidust lahkuda ning seetõttu otsitakse võimalusi, et sedavõrd suur tööstus ei liiguks riigist välja."

Mati Kaalep sõnas, et Eesti väiksus võib rääkida nii meie kahjuks kui ka kasuks. "Realistlikult vaadates ei suuda me meelitada ettevõtteid, kes vajaksid tuhandeid spetsiifilisi töötajaid. Samas on meil võrreldes suuremate riikidega vähem bürokraatiat, seadusi, regulatsioone, meil on hea digikeskkond. Me ei reguleeri kõike ära nii detailselt kui mõni teine riik."

Kaalep täiendas, et tõenäoliselt mõjutab otsust ka see, milline on tehnilise infrastruktuuri ning filmitööstuse võimekus. Infrastruktuuriga ehk kiire signaali väljastamisvõimalusega Kaalepi sõnul Eestis probleeme ei tohiks olla. "Kahju on sellest, et filmilinnakut meil veel pole, kuid see, et ta peagi tuleb, võib kindlasti aidata."

Tallinna Filmilinnaku tegevjuht Liina Maria Lepik lausus, et kahjuks ei valmi projekt aasta lõpuks, nagu esialgu loodetud, vaid alles 2020. aasta alguseks. Siiski lisas ta, et huvi on endiselt nii Eestist kui ka välismaalt, eelkõige Soomest ja Skandinaaviast.

Edith Sepp ütles, et esimese valiku teevad briti töösturid lihtsa seadustiku, heade kontoripindade ja ülekandevõimsuse järgi. Sisutootmist reeglina uute sihtriiki kohe ümber ei kolita - see vajadus võib küll tekkida, kuid hiljem.

Sepp lisas, et seni pole riik väga hoolinud filmitööstuse tootmisvõimekuse arendamisest. "Tegijaid ei tohiks jätta üksi põllule - konkurents Euroopas on halastamatu."

Kaalep lausus, et ringhäälingute siia toomine võiks mitmekesistada meie turgu, tuua uut tööjõudu. "Selleks, et jõuda järgmisele tasemele, ei piisa enda teadmistest. Koos uute inimestega võiks Eesti saada juurde ka teadmisi." Kirschenberg nõustus, et ka kohalikud produktsioonifirmad oleks brittide tulekust huvitatud, sest rohkem tegijaid tuleb valdkonnale ainult kasuks.

Kas ja millise konkreetse Suurbritannia ettevõttega on juba suheldud, Kaalep ei soostunud ütlema.