Talvik: ministeerium on tööstuse poole kaldu

„Päris nii ei ole. Kui me keelame kellelgi oma metsa majandada, siis peame talle maksma iga-aastast kompensatsiooni või metsa ära ostma,“ kommenteeris keskkonnaminister Siim Kiisler Äripäeva raadiosaates „Poliitikute töölaud“.

Minister rõhutas eraomandi tähtsust ja lisas, et väljaostmise järjekord on varem olnud seitse aastat. Nüüd on see kahanenud paari aasta peale ning lähiajal loodetakse seda veelgi alandada.

Äripäeva raadiosaates debateerinud Kiisler ja Vabaerakonna juht Artur Talvik on aga praeguste arengute suhtes eri meelt.

Kiisleri sõnul lähtub riik seadusest, kus on kirjas, et metsamajanduse arengukava koostamisel tuleb arvestada nelja faktoriga: majanduslikud, ökoloogilised, sotsiaalsed ja kultuurilised aspektid. Talviku hinnangul on ministeerium tööstuse poole kaldu.

„Kõige suurem väljakutse on erinevate vaadete omavaheline sobitamine,“ nentis Kiisler. „Keegi ei saa kava koostamisel 100 protsenti oma tahtmist. Neid huvisid vaadatakse veidi liiga vastandlikult.“

Talviku hinnangul ei ole ministeerium objektiivne. „Keskkonnaorganisatsioonid leiavad, et RMKs ja keskkonnaministeeriumis on sisse kirjutatud huvide konflikt. Kui vaadata varasemaid seadusemuudatusi, siis need on toimunud ministeeriumi eestvedamisel. Need on ilmselgelt tööstuse poole kaldu,“ seletas Talvik.

Talvik ütles, et metsaomanikud vastutavad ka kogu maailma ja Eesti looduse ning puhta õhu eest. „Inimlik ahnus viib selleni, et homse päeva peale ei mõelda. Eestis pole ka piisavalt hea ettevõtluskultuur, mis võimaldaks piiranguteta hakkama saada,“ nentis ta.

Talvikule valmistab muret ka välismaine ostuhuvi. „Välismaised omanikud või suurkapitalistid ostavad nii põllu- kui metsamaad suurtes kogustes kokku. See muutub ühel hetkel julgeolekuriskiks,“ rääkis ta. „Südamega majandavad metsa ennekõike talumetsa või peremetsa omanikud.“

Kiisleri sõnul ei peaks eraomanikku liigsete nõuetega kiusama hakata. „Kui me seda teeme, siis ehk ta lööbki käega ja müüb metsa välismaistele investeerimisfondidele maha.“

Mõlemad poliitikud olid aga ühel meelel, et Eestis toodetavat puitu peaks võimalikult palju väärindama. „Peame ise mõtlema selle peale, kuidas puitu väärindada. Vähehaaval on turgu ehitatud ja RMK on siin mänginud klientide tekitamisel aktiivset rolli,“ ütles Kiisler.