Töötukassa: me ei võta olukorra pärast ainuvastutust

Artikkel

- Uudised
- Lennart Käämer
- 26. märts 2018 kell 3:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Töötukassa: me ei võta olukorra pärast ainuvastutust
Töötukassa ei ole nõus ettevõtjate kriitikaga, et nende koolitused vaatavad sageli ettevõtjate huvidest mööda ja et asutuse peamiseks eesmärgiks on töötuskindlustuse tagamine.
Töötukassa juhatuse liikme Reelika Leetmaa kinnitusel on töötutele konkurentsivõimelisena püsimiseks vajalike teadmiste andmine üks olulisemaid strateegilisi sihte.
„Kuid kindlasti ei saa me võtta ainuvastutust: töötajate ettevalmistamise ja nende oskuste ajakohasena hoidmine on jagatud vastutus haridussüsteemi, töötukassa, tööandjate ja töötajate vahel,“ rõhutas Leetmaa.
Koostööpartnerite kasvav arv
Tõestuseks on selle aasta eelarves koolitusteks planeeritud ligi 22 miljonit eurot. Seda on 12 miljonit rohkem kui möödunud aastal. Leetmaa sõnul on kasvu taga 8 miljoni euroga „Tööta ja õpi!“ programm.
Programm rakendus eelmise aasta 1. mail ja selle väljatöötamisele kulus üle kahe aasta. „Üldistatult on eesmärgiks töötajate oskuste parandamine, et toetada tööl püsimist. Samuti tööjõupuuduse leevendamine teatud valdkondades,“ märkis Lehtmaa.
Tulemuseni jõuti analüüsides teiste riikide kogemusi ja uuringuid, arutellu kaasati partnerid. Ettepanekuid arutati läbi töötukassa nõukogus, kuhu panustasid ka tööandjate esindajad. „Lisaks intervjueerisime koostööleppepartneritest tööandjaid. Tol hetkel oli neid kümmekond, praeguseks on arv kasvanud neljakümneni,“ sõnas Leetmaa.
Töötajad saavad oma oskusi täiendada:*• täienduskoolitustel (tööturukoolitus koolituskaardiga)• tasemeõppes (tasemeõppe toetus)• taotleda omandatud oskuste tõendamiseks kvalifikatsiooni saamise toetust*Teenused on kättesaadavad vaid osale töötajatest, nn töötusriskis töötajatele, mitte kõigile.
Tööandjad saavad taotleda:• koolitustoetust töötajate värbamiseks ja muutustega kohanemiseks- Kas neid kaasatakse programmi arendusse sel aastal või tulevikus?Kindlasti soovime, et tööandjad oleksid teenuse arendamisse kaasatud.

Jõgeva suurimaid tööandjaid rahul
Leetmaa sõnul omandati möödunud aastal kõige rohkem uusi oskusi transpordialal. Õpiti ka CNC-pingi seadistajaks, keevitajaks, tegevusjuhendajaks ja elektrikuks. Koos 15 tööandjaga koostati n-ö rätsepatööna koolitusprogramm, et õpetada välja paneelhoonete vuugitööde spetsialiste, õmblusseadmete hooldajaid ja puidutöötlejaid.
Koolitusi korraldatakse töötukassa väitel tööotsija ja tööandja vajadustest lähtuvalt. „Igal eri juhul hindame koolitusvajadust, arvestades nii kliendi oskusi ja teadmisi kui ka tööturul nõutavat. Tööandja puhul lähtume tema vajadustest - näiteks oleme pannud kokku spetsiaalseid koolitusprogramme ning koolitanud töötuna registreeritud kliente tööandjale n-ö sobivaks,“ rääkis Leetmaa ja lisas, et kindlasti on koostöös veel arenguruumi.
Põhiliselt prussmaju tootva Valmeco AS tegevjuht Raul Taul hindas koostööd töötukassaga toimivaks. „Kui oleme küsinud töölist, oleme ta siinse loodusliku valiku piires ka saanud. Nende abi on tunda, töötutega tegeletakse, käivad õppimised-koolitused, vestlused-messid,“ kirjeldas Jõgeva piirkonna üks suuremaid tööandjaid.
Tauli kinnitusel toimib suhtlus ka tulevikku vaadates, et keda oleks pikemas perspektiivis vaja koolitada. Arutatud on ka tööoskuste teemat. „Eks tööandja peab ise ka aktiivne olema,“ soovitas Taul.
Toci OÜ on oma CNC-pingi operaatorid leidnud lihtsalt. „Tartus on toimiv Kutsehariduskeskus ja meie kogemuses pole olukord tööturul nii kurb nagu räägitakse. Töötukassaga pole koostööd isegi vaja läinud ja oleme leidnud spetsialistid portaalidest,“ kirjeldas tegevjuht Romet Rand.
Koolitus ei täitnud eesmärki
Ometi leidub töötukassa esindaja jutu peale ka kulmu kortsutajaid. Harjumaal tegutseva metallitööstusettevõtte Favor ASi kogemus nii edasiviiv pole olnud. Viimane kokkupuude jääb möödunud aastasse, kui keevitajapaberitega inimene oli töötukassa suunamisel ja tuttavate soovitusel läbinud kõige kallima võimaliku kursuse, mis maksis umbes 2000 eurot.
„End tööle pakkudes ei osanud värskelt koolitatud spetsialist elementaarsetele erialastele küsimustele vastata ning tunnistas, et praktikat koolituse käigus ei olnudki. Andsime töötukassale tagasisidet, et nad koolitajat kontrolliksid, sest maine ja kulud võivad muljetavaldavad olla, aga kui lubatud koolitus ei täida eesmärki, siis pole mõtet tühja vaeva näha,“ kirjeldas metallitööstusettevõtte personalijuht Kristiina Saik.
Nelja aasta tagune CNC-pingi operaatori otsing jäigi õhku, kuna vaatamata sugugi mitte kõrgetele kriteeriumidele, pakutavale väljaõppele ja heale palgale ei suutnud töötukassa sobivat kandidaati leida.
„Me ei eeldanud, et leiame töötukassa kaudu väljaõppinud operaatori. Ootasime, et kandidaadil oleks huvi ja tehnilisi algteadmisi, samuti et elukoht ei jääks töökohast ebamõistlikult kaugele. Vastuseks saime Exceli tabelina inimeste kontaktandmed ning paraku neist inimestest ükski ei soovinud meile tööle tulla. Ootus oli midagi enamat,“ rääkis Saik.
Saik lisas, et kindlasti ei tohiks töötukassat lahmivalt süüdistada. „Võimalik, et neil lihtsalt pole ressursse või teadmisi, kuidas koolituste kvaliteet turu vajadustega korrelatsiooni viia. Nad ei suuda kõiki töötuid ja koolitusprojektide asjakohasust kontrollida,“ arvas ta.
Favor AS Töötukassast loodetud abi ei leidnud.Foto: Julia-Maria Linna
Milliseid sektoreid eelistada?
Lähiaastatel on töötukassa juhatuse liikme Reelika Leetmaa sõnul strateegilise valikuna kavas laiendada eesti keele õpet. Samuti digitarkust ja erialaoskusti ametites, mis SA Kutsekoja OSKA uuringute kohaselt on kõige nõutumaks kujunemas.
Masina- ja metallitööstuse liidu juht Triin Ploompuu leiab, et OSKA raport annab väga kvaliteetse ja tänuväärse sisendi, kuidas tulevikku prognoosida. „Küsimus on, kuidas neid raporti andmeid edasi kasutatakse. Praegu on kõikides sektorites tööjõupuudus. Tekib küsimus, mille alusel prioritiseeritakse, milliste valdkondadega ja kuidas tööd edasi tehakse?“ küsis Ploompuu.
Näiteks masina- ja metallitööstuse 2200 ettevõtet annavad tööd 35 000 inimesele ja Ploompuu näeb vajadust rohkema oskustööjõu leidmiseks ja koolitamiseks.
Ettevõtjad pöördugu esmalt erialaliidu poole
Töötukassa (TK) tegevus täiendõppel on õige. TK tegeleb info kogumise ja edastamisega, nüüd on lisandunud veel nõustamine ning toetused. Edasi on küsimus selles, kuhu tõmmata piir! Kui kaugele peaks abi andmisega minema?
Ettevõtted vajavad tuge uute innovaatiliste tehnoloogiate koolituste rahastamisel. Kes ja kuidas peaks neid probleeme lahendama? Mina eeldan, et TK tegeleb ikkagi inimestega, kes on jäänud tööst ilma või otsivad uusi väljakutseid. Töötajate täiendõppe või uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga seotud muudatuste läbiviimine organisatsioonis peaks olema organiseeritud ja rahastatud, kuid see on pigem alaliitude, organisatsioonide, ettevõtete organiseerida. Seda koostöös TK-ga.
Nende koolitustellimuste väljaselgitamine peaks olema kõikide ühishuvi. Ettevõtted peavad koonduma esindusorganisatsioonide juurde, selgitama välja vajadused ja ühiselt probleeme lahendama.
Sageli soovitakse võimalik töötaja saata välismaale, et seal läbi viia ettenähtud koolitus. Kui seda koolitust vajab üks ettevõte, siis on enam kui tõenäoline, et seda vajab ka teine ja kolmas. Kui suudame koolituse kompetentsi kohapeal tõsta, annab see meile parema tulemuse.
Alustama peaks probleemi kirjeldamisest ja edastama selle alaliitudele, töötukassale ja miks mitte piirkondlikule ametikoolile. Olen veendunud, et nendes organisatsioonides on pädevad inimesed ja nemad suudavad leida lahendusi.
Robert Pajusaar
Eesti Mööblitööstuse Liidu juhatuse liige
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum