Vilepuhuja: Brexiti kampaanias sahkerdati rahaga

Euroopa Liidust lahkumist propageerinud noorterühmituses BeLeave töötanud Shahmir Sanni ütles, et asjaosalised on hiljem teadlikult tõendeid hävitanud, kirjutab The Guardian.

Sanni põhiline väide puudutab 625 000 naela (umbes 715 000 euro) suurust annetust, mille üleriigiline kampaania Vote Leave andis noorterühmitusele nimega BeLeave. Ta väidab, et see raha liikus Cambidge Analyticaga seotud firmasse ja ei olnudki tegelikult annetus.

Viimastel nädalatel enne referendumit hakkas Vote Leave jõudma kriitilise piirini – sellised organisatsioonid tohivad kampaaniale kulutada maksimaalselt 7 miljonit naela. Ühtlasi keelab Briti valimisseadus erinevate kampaaniaorganisatsioonide koostöö selles mõttes, et kui organisatsioonid panevad juba koos taktikat või tegevusplaani kokku, peab neil ka raha kuluma kahe peale. 

Vote Leave pakkus silmatorkavale noorterühmitusele BeLeave, et kui nad panevad paika oma hea kampaania, võivad nad saada ühe suure annetuse. Noored hakkasid tulevaste võimalike annetajate jaoks plaane visandama ja mõtlesid valmis ühe Facebooki-kampaania. Peagi tegi Vote Leave valmis dokumendid, mis lubasid BeLeave’il pangakonto avada, et sinna saaks annetusi kanda. Kirja juhistega saatis Vote Leave’i õigusvaldkonna juht. Koopia sai ka praegune peaministri nõunik Cleo Watson, kes tollal Vote Leave’is tegutses.

Kui pangakonto oli valmis, ütles Vote Leave noortele, et annetus on üle 600 000 naela. Noored olid vaimustuses. Aga see raha ei jõudnudki kunagi nende rühmituse pangakontole. Raha läks hoopis Kanada andmefirmale AggregateIQ (AIQ), millel on seos Cambridge Analyticaga – firmaga, mis on praegu uudistes sellega, et kasutas Facebookist kogutud andmeid, et ehitada USA valimiste jaoks poliitilise reklaami sihtimise rakendus.

Christopher Wylie, endine Cambridge Analytica töötaja, ütles, et Brexiti referendumi ajal töötas Kanada firma Cambridge Analyticaga nii tihedalt koos, nagu oleks tegu majasisese osakonnaga. 

Niisiis läks raha otse AggregateIQ kontole, mis oli ühtlasi Vote Leave’i meeskonna koostööpartner. Annetuse tegija nimena aga oli kirjas BeLeave, olgugi et see raha kunagi nende kätte ei jõudnud. Sanni sõnul ei hoiatatud BeLeave’i meeskonna, et see ei pruugi olla päris seaduslik. „Meid ju nõustasid Vote Leave’i advokaadid, mul ei olnud mingit põhjust arvata, et midagi on valesti.“ Vote Leave aga eitab, et nad oleks kuidagi BeLeave’iga koostööd teinud.

Kui valimiskomisjon nii suure annetuse pärast huvi hakkas tundma, ütles BeLeave’i noorterühmituse juht Darren Grimes, et leidis AIQ internetist ja talle avaldas muljet, mida nad teinud on. Seega otsustaski ta raha sinna kulutada. Andmed aga näitavad, et sel ajal ei olnud AIQ-l isegi kodulehte. Grimes oli firmast kuulnud tänu oma koostööle Vote Leave’iga. 

Vote Leave’i ametlikest kulutustest läks AIQ kätte umbes kolmandik, täpsemalt 2,7 miljonit naela. Lisaks siis 600 000 BeLeave’i kaudu, 100 000 grupilt Veterans for Britain ja 32 750 Demokraatlikult Unionistlikult Parteilt. Pärast referendumit ütles Vote Leave’i kampaaniajuht Dominic Cummings, et „ilma kahtluseta võlgneb meie kampaania suure tänu oma edu eest Aggregate IQ-le. Ilma nendeta poleks me sellega hakkama saanud.“Sanni ütles, et kui valimiskomisjon eelmise aasta märtsis uurimist alustas, kustutas Vote Leave’i tegevjuht Victoria Woodcock koostööd tõestavad andmed, mida oleks võinud leida kahe organisatsiooni ühiselt kettalt. Cummings on öelnud et see väide ei vasta tõele ja kui tema meeskond on miskit kustutanud, on seda tehtud eetiliselt, vastutustundlikult ja vastavalt seadustele.

Sanni ütleb, et BeLeave jagas Vote Leave’iga põhimõtteliselt kontorit. Vote Leave andis neile tema sõnul nõu ja abi ning aitas otsustada, kuidas raha kulutada. Seda eitab Stephen Parkinson, kes on nüüd Theresa May peanõunik. „Ütlen selgelt, et mina ei juhtinud ühegi teise kampaaniagrupi tegevusi. Mul ei olnud mitte mingit seost digikampaaniatega või annetamistega ja ma olen kindel, et Vote Leave tegutses täielikult seaduse raamides.“

Sanni on siiani euroskeptik, kuid otsustas asjast rääkida seetõttu, et ei taha, et Brexitit saadaks must vari. Ühtlasi häirib teda, et tema sõber Darren Grimes, kes oli BeLeave’i noorterühmituse juht, on nüüd uurimise fookuses. Sanni ütles, et Vote Leave „ei andnud seda raha meile. Nad lihtsalt teesklesid nii. Meil ei olnud selle raha üle mingit kontrolli.“

Tema meelest kasutasid Vote Leave’i juhid noorte kogenematust ära, et leida võimalusi rohkem kulutada. Ta rõhutab, et BeLeave oli väike Brexitit toetav rühmitus, mida vedasid kahekümnendates noored, kel polnud mingit kogemust ei poliitikas ega kampaania tegemises ning veel vähem selle rahastamises. Ta rõhutab, et Vote Leave’i töötajad aitasid neil pangakonto avada, ühenduse juristid olid selles neile abiks. „Nad nõustasid meid igal sammul. Mida teha ja kuhu alla kirjutada.“ Nii oli see esimese suure annetusega ja nii kordus see tema sõnul hiljem veel ühe 50 000 naelase annetusega. 

Vote Leave ütleb, et AIQ palkamine oli noorterühmituse juhi Darren Grimesi otsus, millega oli nõus ja mille kinnitas Shamir Sanni. Vote Leavi üks advokaat Venner Shipley ütles, et nad ei ole kunagi tegutsenud BeLeave’i heaks või nende palvel. Sanni on aga Observeriga ja võimudega jaganud e-kirju, millest paistab, et noored paluvad ja saavad Vote Leave’i tipptegijailt nõu. Sanni ütles, et Vote Leave seadis isegi üles nende arvutisüsteemi, kus on kättesaadav kogu nende kirjavahetus, info ja dokumendid. 

Tõenditeks esitatud kirjades paistab silma üks Cleo Watsonilt. Ta kirjutab Vote Leave’i juristidele, et BeLeave’i noortel pole piisavalt kogemusi, et saada hakkama rahadega, mis nende nimel tuleb kulutada. „Darren ja teised (kõik 18-22) ei tunne end mugavalt selliste suurte rahaasjade ajamisel, ainuke kogemus suure rahaga on õppelaenud.“ 

Watson on öelnud, et noortele nõu andmine ei tähenda kindlasti seda, et nende tegevust kontrolliti.

Huvitav on veel see, et noorteühenduse juht Darren Grimes ütles Observerile, et Vote Leave’iga sellist tüüpi koostööd ei ole olnud.