Uudised
Äripäev
26. märts 2018 kell 12:35

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Versobank pandi päevapealt kinni

Euroopa Keskpank tunnistas täna Eesti Finantsinspektsiooni ettepanekul kehtetuks Versobank ASi krediidiasutuse tegevusloa.

Tegevusluba tunnistati kehtetuks seoses oluliste ja pikaaegsete seadusnõuete rikkumisega eelkõige rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas.

Finantsinspektsiooni tänase otsuse kohaselt on kõik Versobanki tehingud ja toimingud, samuti väljamaksed hoiustajatele ja teistele kreeditoridele peatatud.

Lisaks tunnistas finantsinspektsiooni juhatus kehtetuks Versobanki tunnuskoodi, teavitas tagatisfondi panga tegevusloa kehtetuks tunnistamisest ning esitas kohtule avalduse panga sundlõpetamise ja likvideerija määramise kohta.

Tagatisfondi nõukogu koosolek Versobanki hoiuste hüvitamise tingimuste kohta toimub homme hommikul.

Mida ette heideti?

Finantsinspektsioon tuvastas aastatel 2015–2017 läbi viidud korduvkontrollides, et Versobank rikub seadusest tulenevaid nõudeid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas, samuti teenuste osutamise nõudeid Euroopa Liidu teistes liikmesriikides.

Rikkumised olid süsteemsed ja pikaaegsed ning pank ei likvideerinud neid täies ulatuses ka peale inspektsiooni sekkumist.

Kuna Versobank ei likvideerinud seadusvastast olukorda pikka aega, eiras õigeaegselt finantsinspektsiooni kontrollide käigus tuvastatud asjaolusid ning jättis järelevalve ettekirjutuse osaliselt täitmata, algatas inspektsioon Versobanki tegevusloa kehtetuks tunnistamise menetluse.

Finantsinspektsioon esitas Euroopa Keskpangale taotluse Versobanki tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks selle aasta 8. veebruaril. Keskpank tegi tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse 26. märtsil.

Isoleeritud juhtum

„Kuivõrd finantsvahendajad on üheks esimeseks ja oluliseks kaitsevalliks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel, ei saa me rikkumisi tolereerida. Versobanki tegevusloa kehtetuks tunnistamine on selge märguanne, et Eesti ei talu seadusrikkumisi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas,“ ütles finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler.

Kessleri kinnitusel on Versobankilt tegevusloa võtmine isoleeritud juhtum ning see ei puuduta teisi Eestis tegutsevaid krediidiasutusi.

„Versobank oma 5600 kliendiga, kellest ainult 2000 on Eesti residendid, on siinse turu üks väiksemaid krediidiasutusi ning tema sulgemine ei põhjusta negatiivse mõju edasikandumist Eesti finantssüsteemile. Seetõttu ei algatatud panga suhtes ka saneerimismenetlust. Hoiustajate nõuete rahuldamiseks on Versobankil piisavalt varasid,“ lisas Kessler.

Krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamisele järgneb Versobanki sundlõpetamine vastavalt Harju maakohtu kohtumäärusele. Kohus määrab likvideerijad, kes võtavad üle panga juhtimise, fikseerivad selle vara, võtavad ühendust panga klientidega ning asuvad rahuldama võlausaldajate õigustatud nõudeid.

Versobanki sulgemine mõjutab väga vähe Eesti majandust
Rahapesuvastaseid reegleid rikkunud Versobanki sulgemisel on väga väike mõju Eesti majandusele ja pangandusele, kuna Versobankil oli marginaalne turuosa ja lõviosa panga hoiustest kuulub mitteresidentidele, ütlesEesti Panga asepresident Madis Müller.
Tema sõnul pole rahapesuvastaste reeglite pideva rikkumise tõttu suletud Versobank Eestis süsteemselt oluline pank. „Eesti pangandus tervikuna on stabiilne ja tugev. Versobanki sulgemine näitab, et järelevalve Eesti pankades toimib ja Eesti riik ei talu rahapesuvastaste reeglite rikkumisi.“
Versobank oli marginaalse turuosaga pank, mis tegeles peamiselt väljaspool Eestit olevate klientide teenindamisega. Versobankis hoiustasid kliendid eelmise aasta lõpu seisuga ligi 253 miljonit eurot, mis moodustab vaid 1,5 protsenti hoiuste mahust Eestis tegutsevates pankades. Versobanki hoiuste mahust kuulub 87% mitteresidentidele.

Eesti Pank

Viimaste aastate kahtlused

Rahapesukahtlused on viimastel aastatel puudutanud ka Eestis ja Lätis tegutsevaid panku. Finantsinspektsioon tuvastas 2014. aastal olulisi puudujääke Danske Banki Eesti filiaali tegevuses ja tegi 2015. aastal ettekirjutuse nende kõrvaldamiseks. Danske selle tegevuse tagajärjel sulges riskantsetele mitteresidentidele suunatud probleemse äriliini. Tänaseks on Danske Bank peakontori tasemel algatanud täiendava sõltumatu uurimise, kus vaadeldakse pangatehinguid perioodil 2007-2015. Hiljuti sattus rahapesukahtluse alla Läti suuruselt kolmas pank ABLV, mille likvideerimine algatati tänavu veebruari lõpus.

Balti riikides on mitteresidentidest ettevõtete ja majapidamiste klientide hoiuseid kõige enam Läti pankades ja kõige vähem Leedus. Läti pankades oli kõrghetkel, 2014. aastal mitteresidentide hoiuste osa 56 protsenti hoiuste kogumahust. 2017. aastaks langes nende osakaal 41 protsendini. Leedus on mitteresidentide pangahoiuste osakaal aga kõigest 2,8 protsenti. Eestis on välismaistest mittefinantssektori ettevõtete ja majapidamiste klientide hoiuste osakaal järjekindlalt alanenud. Kõrghetkel, 2012. aastal oli osakaal 21 protsenti ja 2017. aastaks oli osakaal langenud 8,5 protsendini.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.