Venemaa: britid ei suuda oma riigis tagada venemaalaste turvalisust

Vene välisministeerium tuletas seoses endise luuraja Viktor Skripali ja tema tütre mürgitamisjuhtumiga meelde ka 2006. aastal Inglismaal polooniumiga mürgitatud endise julgeolekutöötaja Aleksandr Litvinenko juhtumit. Venemaa sõnul veeretas London ka toona vastutuse tema surma eest Moskvale.

Oma tänases avalduses meenutab välisministeerium teisigi „seni teadmata asjaoludel toimunud surmajuhtumeid vene ärimeestega“, tuues näiteks Badri Patarkatsišvili, Aleksandr Perepilitšnõi, Boriss Berezovski „kahtlase enesetapu“ ning viimase äripartneri Nikolai Gluškovi lämbumissurma tänavu 12. märtsil.

Kommenteerides Skripalidega seotud lugu, mis on järsult rikkunud Venemaa ja Suurbritannia suhted, märgib Vene välisministeerium, et London süüdistas Moskvat inimeste mürgitamises, „esitamata mingeid tõendeid ja pakkumata mingitki selget pilti toimunust“.

„Kui Vene poolele ei esitata veenvaid tõendeid vastupidise kohta, siis me võtame arvesse, et meie kodanike elu kallale kippumine oli suur poliitiline provokatsioon. Rõhutame, et selle loo tõendamise kohustus on just Briti poolel,“ teatas Vene välisministeerium.

Briti suursaatkond Moskvas korraldas 22. märtsil kinnise briifingu Venemaa pealinnas asuvatele teiste riikide diplomaatidele. Üritusel osalenutele näidati kuut slaidi, mis Briti poole hinnangul tõendavad Venemaa osalust Skripalide mürgitamises.

Venemaa esindajat kohtumisele ei kutsutud, kuid täna avaldas ajaleht Kommersant väidetavad slaidid, mida lehe andmeil näidati diplomaatidele – kuigi nende ehtsust väljaandele ei kinnitatud. Kommersandiga vestelnud vene eksperdid leiavad, et otseseid tõendeid Venemaa seotuse kohta presentatsioon ei sisaldanud, kõik oli kaudne. Kuid USA suursaadik Venemaal Jon Huntsman märkis, et just see ettekanne veenis Suurbritannia liitlasi saatma oma riigist välja rea Vene diplomaate.

Esmaspäeval-teisipäeval teatas 26 NATOsse kuuluvat riiki, et saadavad solidaarsuse märgiks Suurbritanniaga oma maalt välja kokku üle saja Vene diplomaadi: USA 60, Euroopa riigid üle 50, Kanada 4 ja Austraalia 2.

Venemaa on lubanud vastata sarnaste meetmetega ja saata omakorda välja nende riikide esindajad, kes kuulutasid persona non grata’ks nende kaastöötajad. Moskva on juba ust näidanud 23 Briti diplomaadile vastuseks 23 venelase väljasaatmisele Londonist.

BBC meenutab, et juhtum, mis kahe riigi – ja laiemalt Venemaa ning Lääne – vahel suhted rikkus, toimus 4. märtsil Briti linnas Salisburys, kus möödakäijad avastasid pargipingilt teadvusetuna endise topeltagendi Sergei Skripali ja tema tütre Julia. Nad toimetati haiglasse ning täpset infot nende seisundi kohta pole praegu enam avalikkusele antud.

Suurbritannia on teatanud, et Sergei ja Julia Skripal mürgitati närvigaasiga Novitšok, mis on pärit Venemaalt ja mille väljaöötamine algas juba NSV Liidu päevil, ning et kogu juhtumi taga on suurima tõenäosusega Moskva.

Sergei Skripal töötas nõukogude ja vene luure heaks, kuid pärast pensionile jäämist mõisteti süüdi riigireetmises – ta lasi end ära värvata Briti luurel. Veel enne vanglakaristuse lõpuni kandmist vahetati Skripal koos veel nelja venemaalasega USAs kinnipeetud vene luurajate vastu. Seejärel kolis ta elama Inglismaale.