Artikkel
Äripäeva restoranitestid
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Restoranitest: uus Itaalia restoran Tallinna vanalinnas

    Ajal, mil restoranid trumpavad üksteist kulinaarsete trikkide ja fusion-leidudega, on Castello kõige erilisem joon erilisuse puudumine – tegemist on klassikalise fine dining formaadi ja traditsioonilise Itaalia menüüga.

    Elitaarsuse poole kippuva üldmulje toob maa peale tagasi vilets eesti keel menüüs.

    Castello ehk Loss asub Pikal tänaval Kolme Õe naabermajas. Restoran on end sisse seadnud vaikselt, tähelepanu äratamata, avamispidustuste ja pressiteadeteta. Võib arvata, et oodatakse kogu hoonekompleksi valmimist. Tallinna külalistele mõeldud internetivärav lubab, et aadressil Pikk 69 peaks hotell Regent juba praeguseks olema avatud. Hotellipoolelt kostus aga veel ehituse hääli ja nii peab ristorante uhkes üksinduses hakkama saama.

    Toit-jook: 7

    Teenindus: 8

    Interjöör: 9

    Kokku: 24/30

    Saabki, mis sest, et külastajaid polnud ei sel korral, kui olime esimest korda uudishimust sisse astunud, ega siis, kui lõunat sööma läksime. Tühi söögisaal äratas umbusku, kuid asjatult. Alates naksist kelnerist ja värsketest kollastest tulpidest vaasides kuni maja pakutud limoncello'ni jättis kõik väga viimistletud mulje.
    Esimese korruse söögisaali ilmestab suurejooneline fresko, mis haakub nii Itaalia kui ka siinse keskaegse vanalinnaga. Restoran ulatub ka keldrisse, kuhu ümberehituse käigus on osav arhitekt suutnud tuua niipalju loomulikku valgust, et vaatamata massiivsetele paeseintele mõjub sealne labürint kergelt ja rõõmsalt. Lihvitud sisekujundus koos kriitvalgete laudlinadega kinnitavad ühel häälel, et see on noobel koht. 
    Varasemast tuttav peakokk
    Castello peakokk on Francesco Sibio, kes on pealinna gurmaanidele tuttav juba restoran Giannist, veelgi enam aga kunagisest omanimelisest restoranist Solarise keskuses. Maestro nimirestoraniga võrreldes on Castello menüü lühem ja ka koostisosadelt tagasihoidlikum. Ilmselt seetõttu ka paremini teostatav.
    Tallinna vanalinnas Pikal tänaval Kolme Õe naabermajas on end vaikselt ja tähelepanu äratamata sisse seadnud restoran Castello.Foto: Raul Mee

     

    Peakokk: Francesco Sibio

    Omanik: Ristorante Castello OÜ

    Aadress: Pikk 69, Tallinn

    Telefon: 56 39 2725

    Avatud: 12-23

    Põhiroogade hinnavahemik: 16-28 eurot

    castellorestoran.ee

    Kõik proovitud road olid ühtlaselt head, kuid muljetavaldava atmosfääriga võrreldes natuke liiga kodused (mida ei saa ütelda küll hindade kohta – pearoad lähenevad kolmandale kümnele, pastad püsivad teise kümne keskel).
    Itaalia köök ongi lihtne ja kodune, kinnitaks iga asjatundja, aga mina oleksin ikkagi soovinud miljöö ja menüü paremat kokkukõla. Maitsed, tooraine ja koka oskused on sealjuures väljaspool igasugust kahtlust. Toscanast pärit supp nimega aquacotta, juustuga üleküpsetatud baklažaan, veiselihahautis ehk pasticciata, spinati-ricotta täidisega cannelloni’d, tiramisu ja crema caramellata olid kõik ehtsad “itaallased”: üllatusteta, seda küll, aga ausast toorainest ja väga maitsvad. 
    Restorani elitaarsuse poole kippuva üldmulje toob maa peale tagasi vilets eesti keel menüüs ja koduleheküljel. Google, mida ilmselt on professionaalse tõlgi asemel kasutatud, on seekord eriliselt nõrgaks osutunud.
    “Vananenud” lambajuust ja muud menüü keelelised möödapanekud on tühiasjad selle kõrval, kuidas oma maja auväärt minevikku tutvustatakse: “See oli linna rikka kaupmehe, Revali, elukoht ning hiljem sai hoonest kultuuri keskpaik, kus asusid mitme kooli peakontorid, sealhulgas ka õmblustööstus ning keeleinstituudid.”
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Netflix sai miljoneid kliente juurde, kuid aktsia langes ikka
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Novira Capitalil sai Riias valmis ärikvartal
Eesti kinnisvaraarendaja Novira Capital ja Leedu investeerimisfondi Evernord Real Estate Fund III koostöös valmis Riia kesklinnas 70 miljonit eurot maksma läinud ärikvartal Novira Plaza.
Eesti kinnisvaraarendaja Novira Capital ja Leedu investeerimisfondi Evernord Real Estate Fund III koostöös valmis Riia kesklinnas 70 miljonit eurot maksma läinud ärikvartal Novira Plaza.
Riik võtab tänavu 150 miljonit eurot dividende Täiendatud
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.