Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
ID-kaardi kriis maksis ametitele miljoneid
Pärast 2014. aasta oktoobrit väljastatud ID-kaartide sertifikaati saab uuendada kuni tuleva aasta 31. märtsini. Peale seda tuleb e-teenuste kasutamiseks endale uus kaart hankida.Foto: Äripäev
Ainuüksi riigi infosüsteemi ameti (RIA) otsesed kulud ID-kaardi kriisi lahendamisel ulatusid 1,8 miljoni euroni ning teist samapalju kulus politsei- ja piirivalveametil (PPA), vahendas ERRi uudisteportaal.
ERRi uudistesaade "Aktuaalne kaamera. Nädal" küsis RIA peadirektorilt Taimar Peterkopilt, palju nüüdseks seljataha jäänud tegevused maksma läksid. "Ma nüüd peast ütlen, aga otsesed kulud, mida meie oleme läinud valitsusest küsima, on suurusjärgus 1,8 miljonit eurot," vastas Peterkop. Ta rõhutas, et kaudseid kulusid on palju rohkem ja paljud ettevõtted pole töö ja aitamise eest raha küsinud.
Veel ettevaatlikum on kulude hindamisel PPA. Ameti identiteedi ja staatuse büroo nõunik-ekspert Kaija Kirch selgitas, et põhimõtteliselt nii kaua, kuni need dokumendid on veel füüsiliselt kehtivad, võivad PPA-l ka kulud tekkida. "Lõplikku numbrit me ei saa enne öelda, kui ka see viimane dokument on kehtivuse kaotanud. Me saame suurusjärgu kohta hinnangut teha. Suurusjärk jääb umbes samasse vahemikku, mis on RIA poolt välja öeldud, aga see on esialgne hinnang," ütles Kirch. Ka vaidlus ID kaardi tootja Gemaltoga on PPA-l pooleli.
Pühapäevast on kehtetud pisut enam kui 300 000 ID-kaardi sertifikaadid ehk nendega ei saa e-keskkondadesse sisse logida. Küll aga kehtivad need kaardid edasi näiteks apteegis ja ka isikut tõendava dokumendina. Eelnevate kuude jooksul uuendasid inimesed ligi pool miljonit kaarti.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.