Päikeseenergia buumib

Artikkel

- Uudised
- Kristjan Pruul
- 2. aprill 2018 kell 3:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Päikeseenergia buumib
Päikesepaneelid.Foto: EPA
Taastuvenergia toetusskeemi muutumine ja päikesepaneelide toetus on andnud Eesti päikeseenergia sektorile sisse tõsise hoo, mida võib liialdamata võrrelda buumiga.
"Tänavu tuleb paras ralli. Planeeringuprotsessi jõudnud jaamu, millel on investeerimisotsused tehtud, kus käib ettevalmistus ja lubade taotlus, on meile teadaolevalt 20-25 megavati jagu, mis on sama palju, kui Eestis päikeseelektrilist võimsust praegu üldse on," rääkis Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni juht Andres Meesak.
Kiirustamise põhjus on seadusemuudatus, mille järgi saavad suuremat toetust tootjad, kel aasta lõpuks päikesepark püsti. "Küsimus ongi selles, kui palju reaalselt valmis ehitada suudetakse. Sektor on väike, ettevõtteid ei ole palju ja tingimustes, kus ei teata, mis saab aasta pärast, ei taheta suure hooga laieneda ka," kommenteeris ta.
18,4megavati jagu on Taastuvenergia Koja hinnangul Eestis päikesejaamu, millest möödunud aastal liitunud andsid 7,3 megavatti. Pool päikesejaamade võimsusest tuleb mikrotootjatelt, kelle seadmed jäävad alla 15 kilovati.
Aga päikesepaneelide paigaldajatel on Meesaki sõnul tänavu kindlasti kiire aeg. "Tööjõudu otsitakse taga nagu tikutulega, ega see mujal sektorites teistmoodi ei ole, aga meil on küll väga kiire aasta tulekul," lisas Meesak.
Teatavat buumi võib turul näha ka SigmaSystemsi juhatuse liikme Kristjan Karmingi sõnul. Tema tõi peamise põhjusena esile suuremate jaamade rajamise, mis selle aasta sees peavad valmima. Suuremate objektidega läks töö lahti juba eelmisel aastal, rääkis Karming, kelle juhitud ettevõtte käive kasvas mullu 400 000 eurolt ligikaudu 1,8 miljonile.
Järgnevate aastate kohta on ebakindlus suurem, aga nõudlust peaksid tooma ehitussektori nõuded, mis 2020. aastast vajavad liginullenergiamaju. "See tõstab jälle väiksemate paigalduste osakaalu, võimsus kokku Eestis kindlasti kasvab, aga jaguneb väiksemate jaamade vahel," tõdes Karming.
Kiired ajad on nõudnud ka lisatööjõudu, kui varem töötas SigmaSystems ühe meeskonnaga, siis praegu on meeskondi kolm, ülejäänud kaks ei ole praegu küll igapäevaselt tööl, kuid ettepoole vaadates võib aasta teises pooles ka kolmest brigaadist väheks jääda.
Paigaldushindade kohta leidis Karming, et need ei ole siiani veel nõudlusest hoolimata tõusuteele läinud. "Võib-olla on asi kevades ka ja alles suvel või sügisel, kui mehi üldse leida enam ei ole, võib mingit hindade liikumist näha, aga praegu on konkurents kõva ja tõstmise ruumi ei ole," lisas ta.
Möödunud aastal käibe mitmekordistanud Smartecon OÜ juht Magno KureFoto: Andras Kralla
Tööpuudust ei ole kurta ka päikesejaamade projekteerimisega tegeleva Smartecon OÜ juhil Magno Kurel. Mullu tõusis käive 353 000 eurolt 2,3 miljonile, tänavu loodetakse vähemalt sama head, kui mitte paremat aastat.
"Päringuid on palju, pakkumiste tegemine käib suure hooga. Palju on juurde tulnud suuremaid, kuni 200kilovatise võimsusega plaane," selgitas Kure. Tavaliselt ongi rajatavad jaamad, kas tillukesed, eramajale mõeldud paigaldised, või suuremad 200kilovatised jaamad, sest selle suurusega käitistiel on liitumine võrguga lihtsam.
Palju sõltub ka toetustest, näiteks Smarteconil on palju kliente, kes on küsinud PRIAst maaelu edendamise meetmest toetust. "Kuidagi on välja kukkunud, et kontor on Tallinnas, aga kliendid enamasti Tallinnast eemal ja just Lõuna-Eestis," rääkis Kure.
Väikeste elektritootjate nõudlust on näha ka Elektrilevile võrguga liitumise taotlustest. Möödunud aastal liitus võrguga üle 260 tootja, mis on pea veerand kõigist Eesti päikesejaamadest. Tänavu esimese kvartaliga on võrku liitunud juba pea 50 tootjat koguvõimsusega 1,8 megavatti, rääkis ettevõtte liitumiste teenuste juht Kaija Vill.
"Liitumistaotluste arv näitab selgelt, et selle aasta esimeses kvartalis on väikeste elektritootjate huvi Elektrilevi võrguga liitumise suhtes oluliselt kasvanud. Eriti just päikesejaamade puhul," ütles Vill.
Kui 2017. aasta esimeses kvartalis oli liitumisavaldusi 112, siis 2018. aastal on liitumisavaldusi tulnud 369. Valdava osa liitumistaotlustest, ligikaudu 95%, moodustavad just päikeseelektrijaamad. See näitab, et suure tõenäosusega liitub 2018. aastal Elektrilevi võrguga rekordiliselt suur hulk väikseid elektritootjaid, lisas Vill.
Eesti päikeseelektri assotsiatsiooni kuuluvatel ettevõtetel läks möödunud aastal hästi. Vähemalt käibedeklaratsioonide põhjal tuvastatava esialgse käibe järgi otsustades. SigmaSystemsi käive kasvas 400 000 eurolt üle 1,8 miljoni. Smarteconil 353 000 eurolt 2,3 miljonile. Energiapartner OÜ-l 571 000 eurolt ligikaudu 2,3 miljoni kanti. Solar4You OÜ tõenäoliselt 625 000 eurolt 3,3 miljonile eurole.
Riigile kuuluv Eesti Energia, mis samuti rohelise energia osakaalu tänavu suurendada soovib, pakub seevastu ettevõtetele enda päikesejaamade rajamist. Üks selline rajati Järvamaale Estonia piimafarmi jaoks, teine Tartusse Tasku keskuse katusele. Kolmapäeval teatati aga Greifi trükikojale rajavast 200kilovatisest päikesejaamast.
"Tehnoloogia on väga kiiresti arenenud ja odavamaks muutunud. Soovime sel aastal paigaldada vähemalt 10megavatise võimsusega päikesepaneele," rääkis energiakontserni tütarfirma Enefit Greeni juht Aavo Kärmas mõned nädalad tagasi.
Sihttururna vaatab aga Eesti Energia lisaks Eestile ka teisi Läänemere-äärseid riike ning projektidest saab Kärmase sõnul rääkida lähemalt siis, kui ollakse vastavasse faasi jõutud.
Suurematest Eestisse rajatud jaamadest on Smarteconil ette näidata 700kilovatine päikesejaam Rakvere juures. SigmaSystems sai aasta algul valmis Olsson & Nielsen Nordicu 1,14megavatise jaama Järvamaal. Eelmisel aastal ehitas Taastuvenergia OÜ Coopile 1megavatise jaama Tallinas ja FootonVolt rajas 1,1megavatise Kärdla päikesejaama.

Päikesepaneelide koguvõimsus kipub aasta-aastalt kahekordistuma.
Konkreetselt Eestis on aga suuri plaane teistelgi. Pärnumaa omavalitsustele kuuluv jäätmekäitlusfirma Paikre kavandab Pärnu külje alla 5megavatist jaama, mille loodab samuti aasta lõpuks valmis saada, kirjutab Pärnu Postimees. Detailplaneeringu võttis Pärnu linnavolikogu vastu märtsi alguses.
Pärnu päikesepark olekski valmides Eesti suurim, kuid arvestada tuleb ka Fortum Tartuga, mis on juba mitu aastat plaaninud Raadile mitmekümne megavatise päikesejaama rajamist.
Lisaks on teada, et megavatist jaama tahaks rajada näiteks E-Piima Paidesse kavandatava piimatööstuse juurde. Jaam võimaldaks piimatööstusele tarnida elektrienergiat otseliiniga, hoides kokku võrgutasude summa. See on eriti soodus suveperioodil, mil külmutusseadmed töötavad täisvõimsusel.
Sillamäel kavandab aga Silpower samuti 1megavatist jaama radioaktiivsete jäätmete hoidla peale. "Jaam toodaks elektrit Silpower jaotusvõrku, mis varustab elektrienergiaga tarbijaid Sillamäe linnas, tööstusalal ja sadamas," kirjutas Silpoweri juhatuse liige Andres Veske kirjas riigikogule, kus küsis selgitust Euroopa Komisjoni riigiabi suuniste elektrituruseadusse lisamise kohta.
Suuri arendajaid nörritabki riigikogu aeglus taastuvenergia toetusskeemi seadusse viimisel: Euroopa Komisjoni luba on, aga ühtegi seaduseelnõusse uusi põhimõtteid veel viidud pole. Plaanitav uus skeem tugineb vähempakkumistele ja toetussumma kujuneb ilmselt väiksemaks kui vana skeemi järgi makstud raha: siis sai tootja 53,7 euro suurust toetust iga megavatt-tunni eest.
Euroopa Komisjon on nõustunud, et Eestis peetakse nii-öelda vanaks tootjaks neid kuni 1megavatise võimsusega tootjaid, kel 2018. aasta lõpuks on jaam püsti. Vanadel tootjatel on õigus saada ka toetust vana skeemi järgi.
Seega teavad kõik, et kohe tuleb ehitama hakata, aga enne kindluse saamist keegi investeerima ei rutta. See puudutab ühtviisi nii Fortum Tartu päikesejaama kui nimetatud Paide ja Sillamäe jaamu. Riigikogu majanduskomisjonile on oma kirja saatnud ka Pärnu linn, kel samuti Paikre päikesepargi asjus suuremat selgust vaja.
Uus elektrituruseadus kindlasti tuleb ning riigiabi kuni megavatise võimsusega tootjatele samuti, kinnitati majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist. "Alla 1megavatise elektrilise võimsusega tootmisseadmete kuupäev on meil riigiabi loas kajastatud. Luba muutmata ei saa seaduses muud sätestada," kommenteeris ministeeriumi avalike suhete juht Rasmus Ruuda.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum