Suurtööstusel maksudega skeemitamise kahtlus

Artikkel

- Uudised
- Märt Belkin
- 6. aprill 2018 kell 3:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Suurtööstusel maksudega skeemitamise kahtlus
Maksuamet kahtlustab Loksa suurtööandjast metallitööstust pea 2 miljonit eurot väärt maksuskeemis, kus renditööjõu kasutamise sildi all jäeti maksmata tööjõumakse, kusjuures väidetavalt fiktiivsete arvete põhjal küsiti riigilt raha veel tagasigi.
Marsalis Metall on enam kui 25 miljoni eurose käibega metallitööstus, mis on korduvalt jõudnud ka Äripäeva TOPidesse. Mullu sügisel sattus ettevõte aga maksuameti huviorbiiti. Kui inspektorid ettevõtte viimase aasta tehinguid kontrollisid, avastasid nad võimaliku maksuskeemi.
Maksuameti arvates probleemsete tehingute teine osapool oli praeguseks pankrotistunud ettevõte nimega Edinet Partner. Väidetavalt rentis Marsalis Metall sellelt firmalt tööjõudu ja soetas lisaks näiteks palgaarvestusteenust. Kontrolli käigus jõudis maksuamet aga järeldusele, et tegelikult Edinet Partner Marsalis Metallile töötajaid ei rentinud ning tegu oli tööstusfirma enda inimestega.
Marsalis Metall OÜ tahtis sel kombel vähendada oma maksukoormust – maksta vähem tööjõumakse ja suurendada sisendkäibemaksu – ning jätta maksukohustus Edinet Partner OÜsse, väitis maksuamet aasta alguses halduskohtule esitatud taotluses Marsalis Metalli ettemaksukonto avamiseks.
Majanduslike raskuste tekkides ei tasunud tööstusfirma tööjõurentijale, mistõttu ei saanud Edinet Partner makse tasuda: jaanuari keskel oli Edinet Partner riigile võlgu üle 3 miljoni euro, praeguseks on firma ka pankrotis. Esimesed maksuvõlad on pärit 2016. aastast ning tekkisid 2016. aasta septembrikuu maksudeklaratsioonide esitamise järel. Maksuvõlast umbes poole moodustavad Marsalis Metalli tasumata arved, märkis maksuamet.
Lisaks väidetavalt tasumata jäänud tööjõumaksudele näeb maksuamet probleemi ka selles, et Marsalis Metall arvestas nn renditööjõu arvetelt tasutu arvelt ka sisendkäibemaksu. Edinet Partner OÜ deklaratsioonides on maksuameti väitel 1,3 miljoni euro eest käibemaksu, millest enam kui 860 000 eurot on sotsiaalmaks. Sisendkäibemaksu on Marsalis Metall maksuameti arvates alusetult maha arvanud 537 000 euro eest.
Renditööjõud tavaline praktika
Marsalis Metalli juhatuse liige ja suurim omanik Erich Reimets inspektorite tõlgendusega ei nõustu. „Renditööjõu kasutamine on rahvusvahelises äripraktikas täiesti normaalne nähtus,“ ütles Reimets. Ta lisas, et mingeid hinnanguid ja kinnitusi Edinet Partner OÜ tegevusele ei ole ta pädev andma, kuivõrd Reimets ei ole kuulunud selle juhtkonda, osanike hulka ega ole ettevõttes töötanud.
Maksuamet on aga veendunud, et lugu on teisiti. Nii Edinet Partner kui ka Marsalis Metall paiknevad samas Tallinnas Salve tänaval asuvas hoones. Kinnistu omanik on Ehitustehnika OÜ, kellele Edinet Partner väidetavalt samuti tööjõudu rentis. Nii Ehitustehnika kui ka Marsalis Metalli juhatuse liige on Reimets, märkis maksuamet kohtule esitatud taotluses.
Maksuameti kogutud andmete järgi oli Edinet Partneri kasutuses kolm kabinetti. Edinet Partneri selgituste järgi tehti ruumide kohta suusõnaline leping, mille järgi ei pidanud Edinet Partner Ehitustehnikale kuni 2016. aasta lõpuni kontoripinna eest maksma ei renti ega kommunaalkulusid. Maksuamet on järeldusega selgesõnaline: ei ole eluliselt usutav, et 2010. aastal lepivad kaks äriühingut suusõnaliselt kokku, et renti hakatakse tasuma alles seitsme aasta pärast. Kahtlustele lisab tuld asjaolu, et esimese rendiarve esitas Ehitustehnika Edinet Partnerile alles eelmise aasta oktoobris ehk siis, kui inspektorid rendisuhte vastu huvi tundma hakkasid.
Maksuamet rõhutas, et Edinet Partneri asutaja ja juhatuse liige Kalev Nõmm on Ehitustehnika OÜ töötaja alates 2009. aasta veebruarist ning tegeleb firmas Soome turul kraanade rentimisega. Äripäev üritas Edinet Partneri ja Marsalis Metalli suhete kohta kommentaari küsida ka Nõmmelt, kes ütles, et viibib välismaal ning soovitas küsimused saata kirjalikult. Kahe päeva jooksul küsimustele vastust ei laekunud.
Kestis pikalt
Rendiskeemid on luubi all
Konkreetseid kaasuseid me kommenteerida ei saa. Üldiselt on sellised tööjõurendiskeemid meil igati pildis ja tegeleme nendega aktiivselt.
Levinuim skeem on selline, kus tegelik tööandja ei vormista oma töötajaid enda ettevõttesse, vaid spetsiaalselt selle jaoks asutatud ja sageli tema enda kontrolli all oleva varifirma nimele, makstes talle tööjõurendi eest väljastatud arvete alusel siiski reaalselt raha, millest tehaksegi palgaväljamaksed töötajatele.
Varifirma deklareerib küll käibe tööjõurendist ja töötajatele tehtud väljamaksed ja tasumisele kuuluvad maksud, kuid jätab maksud riigile tasumata. Kui maksuhaldur varifirma kontod võlgade tõttu arestib, võib toimuda tööjõurendi arvete tasumine ja töötajatele palkade maksmine kas läbi mõne teise isiku pangakonto või asutatakse lihtsalt uus varifirma ja vormistatakse töötajad ümber uude varifirmasse, kus jätkub sama skeem.
On olnud ka juhtumeid, kus töötajad on andnud selgitusi, mille kohaselt nad ei teagi, kes on mingil ajahetkel nende ametlik tööandja, kuna töö tegemise asukoht ja vahetud juhid on aastaid jäänud samaks ja muudetakse lihtsalt tööandja nime töölepingus.
Töötajatele soovitame seetõttu tööle kandideerides uurida ka tööandja tausta, kasvõi internetis olemasoleva info pinnalt, et tegemist on usaldusväärse tööandjaga. Samuti tuleks alati nõuda töölepingu sõlmimist, sest sellega saab töötaja teha endastoleneva ja vähendada riski, et tulevikus võiks tekkida probleeme töötasude väljamaksmisel.
Kristi Veskus,
maksuameti maksuauditi osakonna üksusejuht
Maksuameti versiooni järgi kestis skeem üpris kaua. Nimelt asutati Edinet Partner 2010. aasta suvel, kui algas Marsalis Metalli eelkäija Marsalis-Ehitus OÜ pankrotiprotsess. Marsalis-Ehitus deklareeris viimased töötasu väljamaksed 2010. aasta juuli deklaratsioonis, Edinet Partner enda esimesed aga augusti deklaratsioonis.
Maksuameti väitel olid Edinet Partneri esimestel deklaratsioonidel kajastatud 65 töötajast 32 endised Marsalis-Ehituse töötajad, kes jätkasid töötamist Marsalis Metalli heaks. Ka ülejäänud töötajad olid eelnevalt Reimetsa juhitud ettevõtete töötajad, märkis maksuamet. Lõpuks jättis Marsalis Metall väidetava tööjõurendi eest Edinet Partnerile tasumata, mistõttu sattuski firma pankrotti.
Reimets tõdes, et tõepoolest tekkis eelmisel aastal olukord, kus Marsalis Metall jäi teenuste eest Edinet Partnerile võlgu, kuid pooled sõlmisid sügisel võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku, mida Marsalis Metall on täitnud.
Tasub rõhutada, et kohtus pole Marsalis Metall milleski süüdi jäänud ja maksuameti kahtlus pole tõendamist leidnud. Maksuamet pöördus jaanuaris halduskohtu poole palvega arestida Marsalis Metalli ettemaksukonto pisut enam kui 1,8 miljoni euro väärtuses. Maksuamet kirjeldas ettevõttes väidetavalt toimunut ja selgitas, et tõenäoliselt tehakse firma suhtes maksuotsus ja nõutakse ettevõttelt välja just selline maksusumma.
Maksuhaldur kahtlustab, et pärast maksuotsuse väljastamist võib määratud maksusumma sundtäitmine osutuda raskemaks või isegi võimatuks. "Pärast maksuotsuse väljastamist võib Marsalis Metall OÜ oma tegevuse pankrotiga lõpetada, nagu toimiti Marsalis Metall OÜ eelkäija Marsalis-Ehitus OÜga," seisab taotluses.
Pahatahtlik kius?
Foto: Sõnumitooja
Halduskohus rahuldas kaebuse, aga Marsalis pöördus ringkonnakohtusse. Firma esindaja Ingrid Allemann märkis taotluses, et maksuhaldur on oma oletuslikke seisukohti selgitanud väga üldiselt, ei ole kindlaks määranud maksusummat, ei ole koostanud kontrollakti ega muud kokkuvõtet, millest nähtuksid maksukohustust mõjutavad asjaolud.
Allemanni hinnangul ei nähtu taotlusest reaalset ohtu, et Marsalis Metall kavatseks lõpetada oma majandustegevuse, hakata äriühingut likvideerima või muutma seda maksejõuetuks – firma on tegutsenud alates 2010. aastast ning teenis 2017. aastal käivet üle 29 miljoni euro, sellest pea kõik eksport. „Ei ole usutav, et toimivat ja pikaajaliselt tegutsenud äriühingut oleks võimalik lihtsalt lõpetada ja muuta seeläbi ükskõik milliste nõuete hilisem täitmine võimatuks,“ märkis ettevõte.
Marsalis Metalli arvates ei suutnud maksuamet põhjendada väidet, et renditööjõu teenust pole soetatud ja renditöötajad olid tegelikult Marsalis Metalli enda töötajad. Ettevõtte kinnitas et on tööjõurendi teenuse eest Edinet Partnerile korrektselt tasutud ja 2010. aasta jaanuarist kuni 2016. aasta oktoobrini ei seadnud maksuamet kordagi kahtluse alla asjaolu, et renditöötajad töötasid Edinet Partneris.
Marsalis Metall tõi ka esile, et jaanuari lõpu seisuga oli firma ettemaksukonto jääk pisut üle miljoni euro ning firma kasutab igakuiseid käibemaksu ettemakseid tööjõumaksudelt tekkiva maksukohustuse täitmiseks. „Maksuameti taotluses kajastatud võimalik maksuvõlg koosneb peamiselt töötajatele makstud töötasult tekkinud tööjõumaksude tasumata jätmisest, mida määruskaebuse esitaja soovib tasaarvestada enammakstud käibemaksuga, kuid mis ei ole ettemaksukonto arestimisest tulenevalt võimalik,“ kirjeldas Marsalis Metall.
Tekkinud maksuvõla tõttu arestis maksuhaldur firma pangakontod. Ettemaksukonto arestimise tõttu pole ettevõttel võimalik jätkata oma senist majandustegevust, sest sisuliselt on arestitud kogu tema käibevara, kurtis firma esindaja. „Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et Marsalis Metallile kaasnevad tõenäoliselt pöördumatud pikaajalised kahjulikud tagajärjed.“
Ringkonnakohus jättis kaebuse siiski rahuldamata. Ka Reimets kinnitas, et praeguseks on vaidlus maksuametiga lõppenud. „Pooled peavad läbirääkimisi, leidmaks olukorrale mõlemaid pooli rahuldavaid lahendusi. Kuni läbirääkimised maksuametiga pole lõppenud, ei pea ma heaks tavaks arutada asja ja anda hinnanguid ajakirjanduse vahendusel,“ märkis ta.
Ringkonnakohtule tehtud määruskaebuses visandatud must stsenaarium pole aga teoks saanud. „Marsalis Metall jätkab tootmistegevust ja klientidega sõlmitud lepingute täitmist,“ kinnitas Reimets.
Marsalis Metall OÜ
Hoonetele ja rajatistele metallkonstruktsioonide tootmisega tegelev ettevõte, mille 2016. aasta netokäive oli 25,6 miljonit eurot, sellest 80% moodustas hoonekarkasside tootmine ja paigaldus. Käibest 91,4% moodustas eksport Rootsi.
Firma suurim omanik on 42% suuruse osalusega ettevõtte ainus juhatuse liige Erich Reimets. Lisaks kuulub firmast 24% Reet Reimetsale. 24% suurune osalus on ka Tõnu Valgmaal ning 10% omanik on Marek Tobi.
2016. aasta aprillis Harju Elule antud intervjuus lubas Reimets, et Marsalise metallkonstruktsioonide üksus võtab aastaks 2018 Loksal tööle 400 inimest. “Võib-olla läheb kõik kiiremini, aga ei taha tühje lubadusi anda,” ütles Reimets kohalikule lehele.
Marsalis Metallis töötas 2016. aastal keskmiselt 96 inimest, palgakulu jäi 2,8 miljoni euro juurde, täpsemalt oli brutotasu ühe töötaja kohta 2396 eurot. Aasta varem oli töötajaid 69 ning keskmine tasu 2518 eurot. Alltöövõtutöid tellis firma 2016. aastal 5,8 miljoni euro eest.
Laenukohustisi oli Marsalis Metallil 2016. aasta lõpu seisuga kokku 3,5 miljonit eurot. Arvelduskrediidi ja laenude tagtiseks on seatud kommertspandid Marsalis Metall OÜ, Marsalis Shipyard OÜ, Ehitustehnika OÜ ja Marsalis Bygg Sverige AB vallasvarale. Lisaks käendab 75% ulatuses arvelduskrediiti riikli agentuur KredEx.
Edinet Partner OÜ
Pankrotis alates 2017. aasta 21. detsembrist. Esitas majandusaasta aruande viimati 2016. aasta suvel 2015. aasta kohta. Toona oli firma käive 3,8 miljonit eurot ning kahjum 8000 eurot. "Edinet Partner OÜ on tööjõurendi ettevõte, ning tegeleb tööjõu rendiga ehitusettevõtetele, samuti metallitööstusettevõtetele ning mehhaniseeritud seadmetega töötavatele ettevõtetele," selgitas juhatus aruandes.
Edinet Paretneril on juhatuse teatel välja kujunenud kindel kliendiportfell, kuid firma laiendab kliendibaasi pidevalt, jäädes siiski ehitusturu ja metalli ning betoonitööde alltöövõtjaks personalirentijaks. "Ettevõtte tugev kliendibaas ja regulaarne töö personaliga loob ettevõttele tugeva ja kindla tuleviku," lubas praeguseks pankrotistunud firma juhtkond.
Ettevõtte palgal oli 2015. aastal keskmiselt 135 inimest, kelle palgakulu oli 2,6 miljonit eurot, ühe inimese kohta kuus keskmiselt 1618 eurot. Aasta varem oli töötajaid 128 ning keskmine brutotasu 1162 eurot.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum