Üle miljoni maksnud projekt, mida keegi ei taha

Artikkel

- Uudised
- Eliisa Matsalu
- 9. aprill 2018 kell 3:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Üle miljoni maksnud projekt, mida keegi ei taha
Kohtutäiturite rahulolematus veebiarendusega võib täiturite väitel viia selleni, et riik peab Euroopale tagasi maksma ligi miljon eurot toetusraha. Justiitsministeerium siiski suurt probleemi ei näe.
Kohtutäiturite koda tellis Registrite ja Infosüsteemide Keskuselt ehk RIKilt uue veebiplatvormi e-Täitur. Ligikaudu 1,3 miljoni euro eest arendatud platvorm on aga nii kehv, et nõuab korda tegemiseks veel hinnanguliselt ligi 800 000 eurot, väidavad kohtutäiturid. Uus programm läheks arendajate sõnul, kellega kohtutäiturite koda on olukorda arutanud, maksma umbes kolm korda vähem.
„See programm on nagu mandlioperatsioon varvaste kaudu,“ kirjeldas kohtutäiturite koja kantsler Kristi Hunt. Värvikaid sõnu jagub kohtutäituritel kalli, ent juba mitu aastat probleeme tekitanud tööplatvormi kohta veelgi.
„Nööbi külge õmmeldud pintsak,“ lisas nõunik Jaan Lõõnik omalt poolt.
„Tellisime Mercedese, saime Zaporožetsi,“ märkis kohtutäiturite koja esimees Mati Kadak veel.
„…ratasteta Zaporožetsi,“ täiendas teda Hunt.
Raha tagasi!
E-Täituri loomise projekti pani lisaks 883 483 suurusele eurotoetusele kohtutäiturite koda omalt poolt 252 536 eurot, millele lisandus käibemaks. Mati Kadaku sõnul on oht, et kui kohtutäiturid teevad omapäi uue süsteemi ja e-Täitur jääb kasutajateta – mis ongi kojal plaanis – peab keegi suure tõenäosusega Euroopale raha tagasi maksma. „Meie ei maksa rohkem midagi,“ ütles Mati Kadak.
Veelgi enam – Kadaku sõnul kaalub koda tõsiselt RIKilt oma finantseeringu tagasinõudmist.
Samal ajal ei näe RIK probleemina eurotoetuse tagasimaksmise küsimust, vaid hoopis seda, et e-Täituril ei ole praegu kindlat omanikku, kes oleks valmis süsteemi parandamisesse raha panema. RIKi teatel on kokku pandud nimekiri süsteemi täiendusvajadustest, milleks puudub aga rahaline kate. Raha selleks pole ka kohtutäiturite kojal.
Pealesunnitud koostöö
Loo juured ulatuvad pea kümne aasta tagusesse aega. Riik andis 2009. aastal täitemenetluse infosüsteemide arendamise kohustuse kohtutäiturite kojale, millega kaasnes kohustus pidada täitemenetluste registrit. Tegu on platvormiga, mida peavad kohtutäiturid kasutama oma igapäevatöös. Praeguseks on e-Täituri süsteemi peale üle läinud 18 kohtutäiturit 44st.
Kuna esimene selline platvorm oli ajale jalgu jäänud, vajasid kohtutäiturid uut platvormi, millega 2011. aastal tegelema hakati. Justiitsministeerium tegi ettekirjutise, et uue platvormi peab koda tellima RIKilt.
Paraku läks midagi arendusega tuksi ja nüüd on kohtutäiturid ja RIK sõjajalal. „See programm on vigane ja kohtutäiturite koda seda vastu võtta ei taha,“ ütles Hunt. Mati Kadak lisas, et tema arvates ei ole RIK ja hanke võitnud Net Group oma tööga hakkama saanud. „Mõlemad on süüdi. Meile on nad olnud väga halvad partnerid,“ ütles ta.
RIK aga andis kolm varianti – kohtutäiturid võtavad süsteemi üle sellisena, nagu ta on; kohtutäiturid maksavad 780 000 eurot, RIK teeb süsteemi korda ja seejärel võtavad kohtutäiturid selle üle; või jäetakse süsteem sinnapaika ja minnakse eluga edasi. Koda on otsustanud viimase variandi kasuks.
Kohtutäiturite koja esindajad Kristi Hunt ja Mati Kadak leiavad, et vigase tööplatvormiga pole midagi peale hakata.Foto: Andras Kralla
Ärikultuur kannatab
E-Täituri loomise eesmärk oli see, et saaks „okei“ tasemelt heale tasemel minna – et me saaksime võimalikult kiiresti täitemenetlusi ära teha, tööd efektiivsemaks muuta. Täna oleme aga olukorras, kus oleme halvemal tasemel kui olime enne programmi loomist.
Tegelikult on probleem globaalsem. Näiteks kui räägime koostööst riigi ja koja vahel, kes peaks valdama nii pankroti- kui täitemenetlust, siis seda koostööd täna ei ole. Meid ei võeta tõsiselt.
Vaadates tulevikku, siis on ministeerium otsustanud kohtutäiturite tasusid vähendada ja tundub, et liigume osade täitemenetluste riigistamise poole, mis tähendab seda, et paljud kohtutäiturite bürood lihtsalt suletakse. Ma ei tea, mis jääb siis järgi täitemenetlustest. Siis kannatab ka meie ärikultuur, sest pole enam piisavalt neid, kes nõuaksid võlgasid välja.
Täitemenetluse efektiivsus Eestis on väga oluline, sest on rahvusvahelisi ettevõtjaid, kes valivad endale partneriks riigid, kelle täitemenetlus on korras. Võõrasse kultuuriruumi pannakse raha sisse siis, kui ollakse kindlad, et kui midagi läheb nihu, on võimalik oma raha erinevate mehhanismide kaudu ka tagasi saada. Kui kohtutäiturid oma tööd korralikult teha ei saa, siis väheneb ka Eesti atraktiivsus välisturul.
Risto Sepp,
kohtutäitur
Lähteülesanne läks luhta
RIKi direktor Mehis Sihvart tõdes, et ootavad e-Täituri arenduse hanke võitnud ettevõttelt Net Group endiselt viimaseid garantiitöid. Küll aga on tema arvates e-Täituri projekti peamine murekoht hoopiski see, et kõik kohtutäiturid ei olnud ühel meelel lähteülesannetega, mis süsteemi loomise alguses kokku pandi.
E-Täituril ei ole kohustuslikku kasutusaega ja sellest tulenevalt toetuse tagasimaksmise riski üleval ei ole.
Mehis Sihvart,
RIKi direkror
Kohtutäiturite koja esindajad Kristi Hunt, Jaan Lõõnik, Risto Sepp ja Mati Kadak sõnasid aga, et kuna esimene riigihange kukkus läbi, võttis RIK kohtutäituritega läbi rääkimata arendaja leidmiseks osa lähteülesandeid omavoliliselt maha. Peale selle jäeti nende sõnul kohtutäiturid ühel hetkel projekti arendamise protsessist kõrvale. Sihvarti sõnul ei vasta see tõele.
Samuti ei vasta Sihvarti sõnul tõele väide, et kui koda e-Täiturit üle ei võta, peab riik eurotoetuse tagasi maksma. „E-Täituril ei ole kohustuslikku kasutusaega ja sellest tulenevalt toetuse tagasimaksmise riski üleval ei ole,“ ütles ta.
Probleemi ei näe ka justiitsministeerium. „Toode on valmis arendatud ja seda kasutab 40% täituritest. Meie teadmisel ei oma euroraha kasutamise kohalt puudet asjaolu, kas ja millal võtavad kohtutäiturid süsteemi üle kui omanikud või ei võta,“ teatas ministeerium. Seega võib nende sõnade järgi järeldada, et kui kohtutäiturid loovad ise uue süsteemi ja e-Täituri kasutajad valiksid uue keskkonna, siis on e-Täitur lihtsalt arendus, kuhu maeti üle miljoni euro, ent mida mitte keegi ei taha.
Samas ütleb Kristi Hunt, et see, et 18 kohtutäiturit praegu süsteemi kasutab, ei ole tegelikult mingisugune näitaja, sest see ei tähenda, et kohtutäiturid on süsteemiga rahul.
E-Täituri platvorm, mis on kohtutäiturid ja RIKi tülli ajanud.Foto: Andras Kralla
Ministeerium: täiesti töötav süsteem
Kuna kojal endal pole vahendeid süsteemi ise hallata, kuid RIK ka seda enam teha ei soovi, tegi koda ettepaneku, et justiitsministeerium võiks järgmise aasta lõpuni süsteemi haldamise enda peale võtta. Justiitsministeerium on valmis seda tegema, ütles ministeeriumi vabakutsete talituse juhataja Gunnar Vaikmaa.
Vaikmaa selgitas, et uue e-Täituri loomise vajaduse otsuse langetasid ministeerium, kohtutäiturite koda ja RIK üheskoos. Nimelt haldas eelmist süsteemi samuti RIK, kes on justiitsministeeriumi allasutus ja kes haldab kõiki justiitsministeeriumi süsteeme. Seepärast ka otsustati, et kohtutäiturite koda peab süsteemi tellima RIKi kaudu.
Julgeme kahelda, kas samaväärse süsteemi loomiseks sellisest summast piisaks.
Gunnar Vaikmaa,
justiitsministeeriumi vabakutsete talituse juhataja
Vaikmaa sõnul on raske kommenteerida ja hinnata väidet, justkui oleks uut süsteemi võimalik arendada 300 000 euroga. „Julgeme kahelda, kas samaväärse süsteemi loomiseks sellisest summast piisaks,“ ütles ta. Samuti pole Vaikmaa sõnul õige öelda, et praeguseks on tehtud süsteemis parandustöid. „Kulutusi on tehtud süsteemi arendamiseks, sest võrreldes kunagise tellimusega on koja soovid ja vajadused üha suurenenud ja spetsiifilisemaks läinud,“ märkis ta. Ka Sihvart lisas, et riigihanke võitis parim pakkumus. „Hanke raames ei esitatud ühtegi pakkumust sarnase maksumusega, mistõttu on raske hinnata, kuidas sellise numbrini on jõutud,“ ütles ta.
„Täiesti töötav süsteem on valmis arendatud ning uut e-Täiturit kasutatakse mitmes büroos,“ lisas Vaikmaa. Ta märkis, et ministeerium on teadlik, et koda plaanib täiesti uue süsteemi arendamist.
Net Group OÜ juhatuse liige ja üks omanikest Priit Kongo leiab, et kohtutäiturid ja RIK peaksid kompromissile jõudma.Foto: Andras Kralla
Garantiiaeg on läbi
Tüliõuna e-Täituri arendanud Net Group OÜ juht Priit Kongo sõnas, et kahjuks ei saa nad paljusid asju kommenteerida lepingu pärast, mille nad sõlmisid RIKiga. Näiteks jättis ta kommenteerimata, miks läks e-Täitur maksma üle miljoni euro.
Kongo rääkis, et e-Täituri süsteemi andsid nad RIKile üle 2016. aasta suvel ja tema teada on paljud sellega juba liitunud. Garantiitöid tema sõnul pooleli pole, kuna tööd on vastu võetud ja garantiiaeg on läbi. „Oleme teadlikud, et kohtutäituritel ja RIKil on olnud projekti käigus probleeme ja erimeelsusi. Kuna meil ei ole lepingut kohtutäituritega, on mul raske tõlgendada, kus see eriarvamus neil tekkis,“ rääkis ta. Kongo sõnul oli tegu ambitsioonika projektiga. „Selle elujõulisuse kasuks räägib see, et programmi kasutab hulk kohtutäitureid,“ ütles ta.
Tuleb leida mõlemale osapoolele parimad variandid ja selle pealt edasi liikuda. Aga noh… seda on ju juba tehtud.
Priit Kongo,
Net Group OÜ juhatuse liige
„Minu arvates on tegu keerulisema olukorraga, kus RIK ei tellinud asju endale, vaid teisele juriidilisele isikule. Kindlasti on see olukord nõudlikum kui see, kui RIK tellib endale midagi,“ lisas ta. Kongo sõnul tegid nemad sellise arenduse, nagu RIK neilt tellis, millised kokkulepped olid RIKil kohtutäituritega, Net Group ei tea.
Kongo lisas, et mõlemad osapooled peaksid olema paindlikumad. Tema sõnul teeb vähemalt osa kohtutäitureid RIKiga koostööd. „Tuleb leida mõlemale osapoolele parimad variandid ja selle pealt edasi liikuda. Aga noh… seda on ju juba tehtud,“ ütles Kongo.
E-Täitur tekitab lisatööd ka politseile
Kohtutäiturid ei ole ainsad, kes ei ole e-Täituriga rahul. Nimelt kasutab kaudselt programmi ka politsei- ja piirivalveamet. Viimase arendusosakonna juhtivspetsialist Aive Mägi ütles, et politsei- ja piirivalveameti seisukohal ei täida hetkel e-Täitur oma eesmärki. „Pigem on keskkond kaasa toonud mõlemale poolele oluliselt suurema koormuse ning suuri probleeme andmekvaliteedis,“ ütles ta.
Mäe sõnul on e-Täituri funktsioonid vigased, mis ei võimalda täituritel alati korrektseid andmeid sisestada. „Seeläbi jõuavad ka politseile valed andmed,“ rääkis ta. Mäe sõnul viitas politsei juba testimise etapis süsteemi kriitilistele vigadele, mis nende hinnangul välistasid keskkonna kasutusele võtmise. „Sellele vaatamata võeti arendus kasutusele,“ ütles Mägi.
Mis on mis
Net Group OÜ
E-Täituri arendanud tehnoloogiaettevõte, mis on muu hulgas välja töötanud kohtute infosüsteemi, e-hariduse platvormi, Telia veebipoe.
Ettevõte on tegutsenud aastast 1999. Suurimad omanikud on Priit Kongo ja Jaan Feldmann.
Käive oli 2016. aastal 3,7 miljonit eurot ja töötajaid oli ettevõttes 68. Eelmisel aastal jõudis Äripäeva Gaselli TOPi.
Registrite ja Infosüsteemide Keskus
Justiitsministeeriumi haldusala asutus, mille eesmärk on luua e-teenuseid pakkuvaid keskkondi riigihaldus-, õigus- ja kriminaalpoliitika efektiivseks rakendamiseks. RIK on loonud äriregistri, e-notari, kinnistusraamatu, elektroonilise Riigi Teataja. Direktor on Mehis Sihvart.
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda
Avalik-õiguslik juriidiline isik, mis tegutseb alates 2010. aastast kohtutäituri seaduse alusel.
Koja liikmed on kõik kohtutäiturid ja pankrotihaldurina tegutsemise õigust omavad isikud. Koja kõrgeimad organid on ametikogu, kuhu kuuluvad kõik kohtutäiturid, ja kutsekogu, kuhu kuuluvad kõik pankrotihaldurid. Koja esimees on Mati Kada, kantsler Kristi Hunt ja ametikogu juhatuse esimees Janek Pool.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- JUSTIITSMINISTEERIUM
Hetkel kuum