Digitaliseerimine ja automaatne infovahetus kui uus normaalsus

Põllumajanduses on inimese roll digitaliseerimise abil juba oluliselt väiksemaks läinud. Inimfaktor muutub väiksemaks ka mujal, näiteks finantsvaldkonnas, rääkis Sander Aasna Pärnu Finantskonverentsil.

90% kogu maailma informatsiooni hulgast on genereeritud viimase kahe aasta jooksul. Masinloetava ja automatiseeritud infovahetuse osakaalu pidev kasv on muutnud andmete hulga massiivsemaks ka finantsvaldkonnas.

Aasna sõnul liigume me reaalaja majanduse poole. “See tähendab, et tehingud osapoolte vahel toimuvad reaalajas. Näiteks maksed, tellimused, raamatupidamine, maksude kogumine. Kõik on võimalik viia reaalaega ja selle poole me ka liigume. Seda toetab masinloetav infovahetus. Inimfaktori mõju muutub väiksemaks. Seda on vaja, kuna see aitab ettevõttel teha kiiremaid ja täpsemaid otsuseid, põhinedes reaalaja infole,” ütles Aasna.

Näiteks e-arved võimaldavad oluliselt aega ja raha kokku hoida. Praegu on Eesti e-arvete osakaalu poolest Euroopa Liidus 12. kohal.

Samuti on tehisintellekti võimalik kasutada assistendina. “Kui ma üles ärkan, siis koos äratuskellaga loeb Siri assistent mulle ette, mis on mu päevakava. Millal ma peaks kodust liikuma hakkama, et jõuda õigel ajal kohale. Samasugust ettekannet tahaks ka oma ettevõtte kohta saada, et mida pean järgmiseks ette võtma,” rääkis Aasna.

“Aju ja robotit ei peaks vastandama, peale jääb koostöö,” leidis Aasna.

Aruandlus 3.0 puhul võiks statistikaaruandluse viia masin-masin-liidesesse. Aasna sõnul saaks tehisintellektile ette anda kriteeriumid ja prioriteedid, mille alusel see otsuseid vastu võtaks. Näiteks kui ettevõttel jäävad kliendid hiljaks arve maksmisega, on masinale võimalik ette sööta, et kõige tähtsam on hoida kõrget krediidiskoori ja otsustada, millist finantsostust vastu võtta, et likviidsusprobleem lahendada. Hiljem saab tegeleda arve sissenõudmisega, lisades sinna viivised.

Ühest küljest annab see lisavõimalusi, teisalt nõuab aga haldamiseks lisaressurssi.