Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kiire majanduskasv tõstis tootlikkust palkadest kiiremini

    Eesti Panga ökonomist Orsolya SoosaarFoto: Eiko Kink

    Töötajate palgad ja töökohtade arv kasvasid möödunud aastal kiiresti, kuid üldine nõudlus aasta esimeses pooles kasvas nii ruttu, et tootlikkus kasvas palkadest kiiremini.

    „Möödunud aasta oli Eesti ettevõtete jaoks edukas, kuna kasumid suurenesid taas üle mitme aasta. Tööjõu tootlikkus kasvas mitme aasta järel esimest korda rohkem kui tööjõukulu,“ kommenteeris Eesti Panga majandusanalüütik Orsolya Soosaar keskpanga pressiteate vahendusel.
    Eesti Panga ülevaates tuuakse välja, et tööjõu ühikukulude kasvu peatumise põhjus oli nõudluse hüppeline kasv aasta algul, mis kaeti olemasolevate töötajatega. See võimalus omakorda johtus asjaolust, et varasematel aastatel ei olnud ettevõtted sellesama nõudluse ootuses töötajaid koondanud.

    Kvalifikatsioonipreemiaks nimetatakse kvalifitseeritud ja kvalifitseerimata tööjõu palga erinevust. Ühest Eesti Panga toimetistes välja antud artiklist selgub, et aastatel 1995–2008 langes kvalifikatsioonipreemia Eestis 20% ja Leedus 13%. Sellal kui Lätis see hoopis kasvas 16%.

    Ühe võimaliku põhjusena toodi artiklis välja, et Eestis ja Leedus paranes ekspordihindade ja impordihindade suhe nii kaupade kui ka teenuste puhul, Lätis see kaupade puhul hoopis halvenes. Teiseks vähenes tööealine rahvastik Eestis vähem kui lõunanaabrite juures ning kõigis kolmes riigis suurenes kõrgharidusega inimeste osakaal ühiskonnas. Viimane näitaja oli aga Lätis jällegi väiksem.

    Ühesõnaga – töötlevas tööstuses on Leedus ja Eestis suudetud pakkuda inimestele paremat palka kui Lätis ning kõrgharidusega tööjõu pakkumine on samuti Leedus ja Lätis tõusnud kiiremini.

    „Kui aasta esimesel poolel tugines majanduse kiirem kasv peamiselt tööjõu tootlikkuse paranemisele, siis aasta teisel poolel toimus kasv pigem tänu suuremale hõivele,“ lisas ta.
    Kuna kasvanud nõudlust olemasolevate töötajatega n-ö igavesti katta ei olnud võimalik, siis kiirenesid ka värbamine ning palgakasv, pealegi nõuab hõive reageerimine nõudluse kasvule teatavat viitaega.
    Suurem tööjõunõudlus hoogustas omakorda palgakasvu, sest tööturul napib vaba tööjõudu. Palga omast kesisem tootlikkuse kasv viimaste aastate jooksul ei ole Eesti eripära, vaid iseloomustas ka naaberriike Lätit ja Leedut.
    Samas on tööjõu tootlikkus Baltimaades viimastel aastatel kasvanud kiiremini kui Ida- ja Lõuna-Euroopa riikides. Võrreldes 15 aasta taguse ajaga on Eestis tootlikkus kasvanud 40 ja Lätis-Leedus isegi 75 protsenti. Vanades Euroopa Liidu maades aga alla 15 protsendi.
    Töötajate arvul on raske kõrgemale tõusta
    Töötajate arvu kasv kiirenes teisel poolaastal enamikul tegevusaladel, iseäranis tööstussektoris. Vabade töökohtade arv ja ettevõtete hõiveootused suurenesid märgatavalt juba mõne kvartali eest.
    „Ettevõtted on optimistlikud, et hõive kasvab edaspidigi, aga see on keeruline, sest tööga hõivatute osakaal tööealiste inimeste seas on juba väga suur. 2017. aastal oli see Euroopa Liidu riikide seas Eestist suurem vaid Rootsis,“ märkis Soosaar.
    „Töötuse määr oli eelmise aasta omast madalam sellest hoolimata, et töövõimereform toob tööturule inimesi, kellel on tööd leida raskem. Arvestades tööjõus osalemise määra kõrget taset ja väikest tööpuudust, on tööjõunõudluse kasvades tõenäoline, et palgakasv kiireneb ka edaspidi ja kasumikasv pidurdub,“ lisas ta.
    Eelmisel aastal kasvas tööhõive määr tööealise elanikkonna (15–74 aastat) hulgas 67,5 protsendi tasemele. Kriipsu võrra eespool on veel Rootsi, võrdluseks Euroopa Liidu üldine keskmine jääb alla 60 protsendi.
    Eesti kõrge tööhõive põhjustena tuuakse ülevaates välja suur tööhõive vanemaealiste (50-74) seas, seda eriti naiste hulgas.  
    Palgad tõusid alumises otsas kiiremini
    Kui 2017. aasta esimeses pooles kasvas keskmine palk 6,2 protsenti, siis aasta teises pooles kiirenes see töölevõtmislaine toel 7,5 protsendini. Inflatsiooni tõttu kahanes aga reaalpalga kasv 2016. aasta 7,3 protsendilt 3,4 protsendile.
    „Palgakasv kiirenes aasta teisel poolel riigi haldusalas, eriti avalikus halduses – tõenäoliselt Eesti Euroopa Liidu nõukogu eesistumise lõppemise ja haldusreformi tõttu. Palgatõus hoogustus märkimisväärselt ka tänu investeerimisaktiivsuse suurenemisele hüppeliselt elavnenud ehitussektoris,“ ütles Soosaar.
    Tuginedes maksu- ja tolliameti andmetele sai keskpank välja tuua, et kõige kiiremini – 9 protsenti – kasvasid palgad kõige madalama sissetulekuga kvintiilis. Keskmised kolm kvintiili nägid 6-8protsendilist kasvu. Esimene kvintiil (milles ei arvestata kõige kõrgemat 1%) on viimastel aastatel näinud aeglasemat, 5protsendilist palgatõusu, kuid eelmisel aastal kasvasid ka nende palgad tempokamalt, jõudes üle 6 protsendi.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.