Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Miks Eesti ei õitse?

    Presidendi majandusnõunik Heido VitsurFoto: Veiko Tõkman

    Millest jääb Eestil puudu, et me saaksime minna üle targale ja kõrgtehnoloogilisele majandusele? Miks me ei ole juba kõrgtehnoloogilised, küsis Äripäeva venekeelne sõsarväljaanne Delovõje Vedomosti presidendi majandusnõunikult Heido Vitsurilt.

    Vitsuri hinnangul on meie arengul ees palju segajaid, millest kõige olulisem on ajalooline pärand. „Me pole kunagi olnud kõrgtehnoloogilised, ja selleks, et areneda, on vaja pidevalt üritada, liikudes iga aasta veidigi edasi,“ rääkis Vitsur.
    Aga me ju elame internetiajastul! Tahad uut tehnoloogiat – võta kätte ja kopeeri.
    Kopeerida ei tohi, sest see on intellektuaalne omand. Tuleb osta. Samas, maailma eesrindlikumates ettevõtetes tegelevad sellega oma palgalised töötajad. Meie firmadel on nad ka olemas, aga peamiselt sellistes sektorites, mis ei ole majanduse mõttes kaalukad. Näiteks IT. Seepärast on neil ka 2-3 korda kõrgemad palgad. Aga üldiselt suuresti ostame meie tehnoloogiat sisse.
    Siis on ju hästi. Kui ostame, järelikult peab tase tõusma.
    See tõusebki. Palgad kasvavad Eestis kolm korda kiiremini kui Lääne-Euroopas.
    Aga need on ka kolm korda madalamad kui Lääne-Euroopas?
    Loomulikult. Kuid ikkagi läheneme me Euroopa keskmisele. Eesti firmad teevad palju alltöövõttu, aga selles vallas on maailmas konkurents kõige teravam. Siin on meie eelis Soome ja Rootsi ees odavus, vastasel korral ei laseks põhjanaabrid meil neid tellimusi saada. Eestis teenivad teistest enam tehnoloogiaarendajad, -disainerid või -müüjad.
    Tehnoloogiaalal oleme tugevad?
    Meil on kasutada võõrad tehnoloogiad. Aga see tuleb kätte kallimalt kui neil firmadel, kes töötavad ise tehnoloogiaid välja. Veel üks probleem: pole turge, kus meid teatakse ja kus tahetaks osta Eesti toodangut. Me oleme vähetuntud maa. Vaja on aega. Võimalik, et kümneid aastaid, ehk isegi sadu.
    20 aastat tagasi vaadati Korea autosid nagu imeasja, aga praegu ostetakse neid Eestis täitsa korralikult ja peetakse headeks. Kuid Saksamaal ollakse valmis maksma Saksa auto eest rohkem kui Korea oma eest, sest Saksa autot peetakse palju kindlamaks. See pole küll tõendust leidnud fakt, aga inimesed on harjunud nii mõtlema. Võetakse vastu otsuseid oma uskumuste põhjal.
    Mida teha selleks, et Eesti olukord paraneks?
    Vaja on ennastunustavalt töötada.
    Sellega me ju tegelemegi.
    Suurt hüpet pole suutnud teha ükski riik. Vaatamata sellele on Koreal õnnestunud 20-30 aastaga väga palju saavutada.
    Nii et Eesti teeb kõik õigesti, aga vaja on lihtsalt aega?
    Just, 1960ndatel aastatel ei tahtnud keegi kättegi võtta Jaapani fotoaparaati. Nüüd domineerivad need kogu maailmas. Kodakit enam ei ole, aga Canon on alles.
    Eesti süstib innovatsiooni ja teadusuuringutesse 1,5% SKPst. Arenenumad riigid panustavad kuni kaks korda enam.
    Teistes riikides panustavad sellesse suurettevõtted. Ka meil on sellised, näiteks ABB ja Ericsson, aga nende emafirma on välismaal. Kui Ericssoni arendus asub Rootsis, siis nad viivad parimad spetsialistid just sinna. Järelikult saab Rootsi suurima kasu ja Eestile jääb vähem. Või võtame pangad. Nende arendusüksused on loodud peakontori juurde. Pangad kulutavad arenguks palju, kuid kõik see läheb riiki, kus asub see üksus. Eestis annab arendusraha riik. Kusjuures need summad on umbes sama suured, kui on teistel riikidel
    See tähendab, et Eesti riik kulutab sama palju kui Lääne-Euroopa riigid või USA, kuid erinevalt meist investeerivad neis riikides lisaks ka eraettevõtjad?
    USAs panustavad eraettevõtjad arengusse mitu korda suurema summaga kui riik. Eesti ettevõtted on hakanud samuti innovatsiooniks raha eraldama, kuid nad on veel noored, väikesed ja nõrgad. Andke neile aega. Ettevõtteid, kus töötab üle kümne inimese, on Eestis suhteliselt vähe. Kui sul on viis töötajat ja sa pole IT-firma, siis pole sul erilist raha. Sa ei suuda isegi ülikooliga head kokkulepet sõlmida.
    Aga IT-firmad?
    IT-sektoriga probleeme pole, see õitseb terves maailmas. Kuid selle panus meie majandusse on 4-5 protsenti.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ignitis kinnitas kõbusa dividendi
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Hollandi firma plaanib Pärnusse miljarditehast Riisalo: kui saame neid kuidagi aidata, siis teeme seda
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.