Raport: kaitseväelane aitas aseritel lobistada

ENi Parlamentaarse Assamblee (ENPA) korruptsiooniraport kirjeldab Aserbaidžaani diktaatorliku režiimi kiitmiseks assamblee ilmselt äraostetud endiste ja praeguste liikmete aastatetagust tegevust, samuti toob välja nimed. Luubi all olid valimiste vaatlejad, samuti Eesti Danskes toimunud rahapesu, mis oli seotud Aserbaidžaanile kiituse ostmisega.Eestlastest on umbes 50 tunnistaja seas Aserbaidžaani-kriitiline Andres Herkel, kes toob välja raporti ühe nõrkuse.

“Oleksin tahtnud rohkem näha, kuidas selline vähkkasvaja ikkagi sai suure rahvusvahelise organisatsiooni külge tekkida,” kommenteeris Herkel ja oletas, et põhjus võib olla organisatsiooni kaitserefleks. “Kogu see asi ei saanud toimuda nii, et sekretariaat ja võib-olla Euroopa Nõukogu laiemaltki seda ei märganud.”

Herkel meenutas, et juba aastaid tagasi oli ENPA esimene reaktsioon näiteks meedias ilmunud lugudele eitamine. Nüüd on ENPA suhtumine vastupidine. “Aga see on kümme aastat hiljem,” rõhutas Herkel.

Üllatavaid nimesid Herkel raportis ei näinud. “Oli aga üllatavaid detaile. Jäi silma, et mu Ukraina kolleeg Volodymyr Ariev kirjeldas, mismoodi ta ENPA värske liikmena sattus aserite surve alla valida rühma esimeheks Pedro Agramunt,” lausus Herkel.

Agramunt on ENPA endine president, kes paistab silma ka Venemaa sõbraliku suhtumisega. Viimati käis Agramunt sealseid presidendivalimisi vaatlemas.

Raportis kerkib taas esile ENPAs varem paremtsentristlikku liitu juhtinud itaallane Luca Volonte, kellele mõeldud raha läbi Eesti Danske ja Läti pankade liikus. Veel kirjeldab raport uurivate ajakirjanike organisatsiooni OCCRP uurimust, mille tegemisel osales ka Äripäev ja keda eraldi märgitakse.

ENPA endine liige, soomlane Jaakko Laakso kuulus ühe tunnistaja sõnul samuti Aserbaidžaani nn lemmikute sekka. Sekretariaadi ja parlamendi liikmete sõnul märgati, kuidas Laakso ka assambleest lahkununa Aserbaidžaanile lobistas.

Laaksoga on seos ka ühel salapärasel Eesti militaartegelasel. Nimelt meenutas raportis assamblees Norrat esindanud Lise Christoffersen aega, kui ta esitati kaasraportööri kandidaadiks Aserbaidžaani küsimuses.

Christofferseniga võttis ühendust Laakso. Tema telefonikõne sõnum oli konkreetne: Eesti endine kaitseväelane soovitas Christofferseni raportööriks mitte valida.

Lisaks mäletab üks assemblee eksliige, samuti aseritele lobistanud Göran Lindblad lõunat Laaksoga, kus viimane tunnistas, et „on olnud Aserbaidžaani palgal“.

Herkel kahtleb, kas raport suuri muudatusi toob. “Ma ei ole entusiastlik arvama, et sellest väga palju muutub, aga loodan, et igasuguste kingituste, hüvede ja ilusate ettepanekutega ollakse palju ettevaatlikumad,” sõnas Herkel.

Ta nimetas raporti veel ühe mõju. “Assamblee käib sel nädalal ja võeti vastu seisukoht, et kutsutakse ebaeetiliselt käitunud või ütluste andmisest keeldunud endisi ja praeguseid assamblee liikmeid rahvusvahelistelt funktsioonidelt tagasi,” rääkis Herkel.

Herkeli tunnistus annab muu seas ülevaate, kuidas ta kümme aastat tagasi pidas lahinguid niinimetatud Aserbaidžaani sõprade klubiga, mille liikmed takistasid kriitika kirjapanemist. Sellest kirjutab ta ka oma blogikandes.

„Osaliselt see mul siiski õnnestus ja päästsin oma maine pressikonverentsil tehtud suuliste avaldustega olukorrast, millest kõige kuulsamaks sai lause, et need valimised olid a very good swimming exercise, but unfortunately, [in] an empty pool,” seisab blogis.

Veest tühjas basseinis ujumisele viitamine tähendas, et tehniliselt kõik toimis Aserbaidžaani valimisjaoskondades, aga konkurentsi polnud: oponendid olid tasalülitatud ja meedia Aserbaidžaani siiani juhtiva Ilham Alijevi kasuks kallutatud.

„On ka üks väga kummaline ja naljakas viga. Kristiina Ojuland on kohe alguses tehtud soomlaseks. Kuna Ojuland kuulus ka “sõprade klubisse”, siis sellega on Eesti maine justkui kaitstud, aga soomlastel on vea tõttu kirjas koguni kaks Alijevi sõpra, sest pikaajalise Aserbaidžaani lobistina on eraldi käsitletud Soome kauaaegset vasakpoliitikut Jaakko Laaksot," kirjutab Herkel.

ENPA on üks Euroopa Nõukogu kahest peamisest organist, mis koosneb 47 riigi parlamendidelegatsioonidest.