Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eestlaste rahakasutus hollandlaste moodi
AmsterdamFoto: PantherMedia/Scanpix
Euroopa Keskpanga uuringu järgi kasutatakse müügikohtades maksmisel Eestist veel vähem sularaha vaid Hollandis, vahendas Eesti Pank.
Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna spetsialist Tiina Soosalu tõi välja, et selle aasta esimeses kvartalis võtsid eraisikud Eestis iga päev sularahaautomaatidest välja keskmiselt 7,7 miljonit eurot ja kaardiga maksti päevas keskmiselt 11,3 miljoni eest.
Kaardimaksete aktiivse kasutamise poolest paistab Eesti silma ka Euroopas. „Kui Malta elanikud teevad 92% oma ostudest sularahas, siis eestlased kasutavad müügikohtades makseid tehes sularaha vaid 48%-l juhtudest,“ tõi Soosalu näite. „Peale Malta on sularaha populaarne veel Kreekas ja Hispaanias, kuid kaardimakseid armastavad lisaks eestlastele ka Soome ja Madalmaade elanikud.“
Sularahaautomaatide arv on Eestis viimase kümne aastaga viiendiku võrra kahanenud, kuid automaadist sularaha väljavõtmise tehingute arv on selle ajaga vähenenud veel rohkem ehk 31%, edastas Eesti Pank. Sularahaautomaatide käive aga on suurenenud 15%, mis tähendab, et inimesed võtavad korraga välja suuremaid summasid. 2009. aastal võtsid eraisikud Eestis korraga välja keskmiselt 56 eurot, selle aasta esimeses kvartalis juba 94 eurot.
Uuringus mõõdeti ka seda, kui palju sularaha inimene keskmiselt kaasas kannab. Euroala elanikul on rahakotis keskmiselt 65 eurot ning suurim summa ehk 103 eurot on kaasas sakslastel, väikseim ehk 29 eurot aga portugallastel. Eestlastel on rahakotis keskmiselt 43 eurot. Teistega võrreldes kannavad rohkem raha kaasas mehed ja vanemad inimesed.