Suhkur tekitas ettevõtjatele probleemi

Kriitikuid ei tulnud kolmapäeval toimunud toidutööstuse aastakonverentsil kaugelt otsida. “Ma saan aru, et paljud inimesed eelistavad osta valmistoitu, aga ikka veel peame kontrollima, kas seal on liiga palju soola, liiga palju suhkrut, liiga palju rasva,” ütles president Kersti Kaljulaid. “Mis seal salata, paljud teised eelistavad osta jälle jupi porgandit ja tüki liha just sel põhjusel, et me ei usalda valmistoitu, mida pakutakse,” lisas ta.

Aasta toidu auhindade jagamisel said küll auhindu ka presidendi sõideldud valmistoidud, kuid seda, et soola ja suhkrut tuleb toidus vähendada, pidid tunnistama ka juhid ettevõtetest, mis müüvadki peamiselt soola ja suhkrut — maitseaineid ja maiustusi.

Pauligi kontserni kuuluva Santa Maria juht Rainer Tammet märkis, et maitseainesegud, mis samuti omajagu soola sisaldavad, on Eestis endiselt populaarsed. Teiste riikidega võrreldes nii Rootsi ja muu Baltikumi vahepeal. Soola ja suhkrut on viimase paari aastaga aga vähendatud poolesajas eri retseptis ning see suund on üle kontserni, eesmärgiks on seatud müüdavates kaupades soola vähendamine ikkagi kümnetes tonnides, rääkis Tammet. Ka müüb Santa Maria suurtarbijatele juba täiesti soolavabasid segusid, mis sobivad eriti lasteasutustele, kuid see tõstab ka omahinda omajagu, möönis ta.

Norra Orklale kuuluva Kalevi kommivabriku turundusdirektor Anne Tääkre kõneles, et on teatavaid pika traditsiooniga kaupu, mille retseptide muutmise eest saab vihaseid kirju isegi siis, kui retsepti tegelikult muudetud ei ole, nendes mingit koostisosade suhet on magusatootja seisukohalt praktiliselt võimatu.

“Eks meil ole suhkrusisaldus vähendada pisut keerulisem, kui Pauligil, kuid üht teist on ikka võimalik,” rääkis Tääkre. Teatavaid võimalusi pakub pähklite ohtram kasutamine, mis annavad küll palju kaloreid, kuid sisaldavad ka häid rasvu. Teiseks ei kasutata enam palmiõlisid, transrasvhappeid ja muid põlu alla langenud tooteid. “Kalev soovib 2021. aastaks vähendada Eestis müüdud toodetes suhkru aastast kogust 100 tonni võrra,” ütles Tääkre.

Konverentsil osalenud Atria Eesti ASi juht Olle Horm jäi lähituleviku toidutarbimise muutuste kohapealt pisut skeptilisemaks. “Aastast 2000 on tooteportfell olnud ikkagi suhteliselt sama. Roomlased sõid ka juustu-leiba-veise-või-sealiha, seal ei muutunud sajandeid midagi ja nii on ka täna,” ütles Horm, kelle hinnangul võiks innovatsiooni oodata hoopis IT lahendustes, mis aitavad täpsemalt toitu tellida või kohale tuua.

“Teooriad juurikate võidukäigust, noh, Soomes on kanaliha tarbimine viimastel aastatel kasvanud kolm korda kiiremini kui juurikate tarbimine. Tarbijate sõnad ja teod ei lähe tihti kokku,” lisas Horm.

Saaremaa Piimatööstuse juht Ülo Kivine ja Pille Pokk Sangaste Linnasest avaliku arvamuse mõju toidutööstuse käekäigule alahindama ei rutanud, kuid iseasi kui ruttu tegelikud muutused kohale jõuavad. 

Ettevõtjad ei oska küsida, teadlased ei oska vastata

Üks probleeme uute tootegruppide või isegi toodete väljatöötamisel oli konverentsilosalejate ühise veendumuse järgi koostöö puudulikkus teadlastega. “Koostöö on olnud pinnapealne, et mitte öelda puuduv, tavaliselt läheb ikka nii, et nemad ootavad ülesannet ja tööstus ootab lahendust,” rääkis Holm, kes ikkagi ootab IT-lahendustelt suuremat mõju.

Ka Ülo Kivise sõnul on neid ootamatuid võidukohti ikka üsna vähe ja ka siis läheb asjaajamine pärast vaevaliselt, meenutades ühe eduloona piimhappebakterit me-3. Pille Pokk märkis, et tema ettevõttes on edu uute toiduainete väljatöötamisel korra saavutatud küll, aga üldiselt peab toode endal peas enne valmis olema ja siis teadlased aitavad, muidu ei ole mõtet alustadagi.