Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Energiatootmine käib täisvõimsusel

    Eesti Energia majandusaasta esimest kolme kuud iseloomustasid kasvanud elektri ja õli turuhinnad, samuti tõusis CO2 heitmekvoodi hind. Ettevõtte juhtide sõnul oli tegemist mitmes mõttes rekordilise kvartaliga.

    Eesti Energia suurenergeetika püsis vaatamata CO2 hinna kallinemisele hästi konkurentsis. Märtsis alustati elektri müüki Soome koduklientidele ja esimese kvartaliga eksporditi naaberriikidesse ligi 600 gigavatt-tundi elektrit.
    Kvartali kogu müügitulu oli 229 miljonit eurot, puhaskasum 41 miljonit eurot. Investeeringuid tehti kokku 35,6 mln eurot ehk 37% rohkem kui 2017. aastal samal ajal.
    Näitajad rekordilised
    Märts oli põlevkivi kasutusnäitajatelt rekordiline. Kaevandatud 17,3 miljoni tonni kõrval kasutati 18 miljonit tonni. Märkimisväärne oli Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri sõnul ka põlevkivi ekspordi roll. „Viimati kasutasime nii palju ühes kuus 2010. aastal. Seda saab põhjendada hea olukorraga elektriturul,“ märkis Sutter.
    Finantsdirektor Andri Avila sõnul kasvasid õlitootmise müügitulud märtsis pea 20 protsenti. Tootmine käis täisvõimsusel ja müüdud toodangu kõrvalt jäi väike varu ülegi. „Tulemusi võib rekordiliseks nimetada kõikides õlitootmisüksustes,“ kinnitas Avila.

    Müügitulud 229 mln eurot

    Puhaskasum 41 mln eurot (Jordaania tehingut arvesse võtmata puhaskasum aasta võrdluses kasvas)

    Märtsis õlitootmise rekord 42 000 tonni

    Viimase nelja aasta suurim kvartali elektri müügitulu

    Õli ja elektri turuhinna kasv

    CO2 hind kasvas aastaga ligi 2 korda

    Elektri müügitulu näitajad olid parimad alates 2014. aasta IV kvartalist. Arvestades CO2 kvootide hinnatõusu ja grammi võrra väiksemaid tootmismahte kui aasta tagasi, võib sedagi Avila sõnul rekordiliseks pidada.
    „Soojust õnnestus külmade ilmade tõttu müüa rohkem kui planeerisime. Tuulenergia poolest oli kogu Eesti toodang nõrk – veerandi võrra väiksem kui eelmine aasta samal ajal. Meie osakaal jäi samaks,“ märkis Avila.
    Keskkonnatundlik majandamine
    Lisaks kiitis Sutter koostööd keskkonnaministeeriumiga kõrvalsaaduste kasutusväljundite otsimisel. Põlevkivi tootmisel tekkivat lubjakivi killustikku saab kasutada suurte infrastruktuuriprojektide ehitusel nagu Rail Baltic või Tartu maantee. „Ida-Lääne suunaline transiit ja vähenenud veomahud on pikaajaline probleem. Peame mõtlema raudteetaristu efektiivsemale koormamisele,“ leidis Sutter.
    Sel aastal loodetakse ka Euroopa Liidult saada lõpuks kätte vanarehvide mahukamaks energiatootmiseks vajalik luba. Keskkonnaministeeriumiga on senine koostöö väga hea. „Rehvihakke energiapotentsiaal kütteõlitootmiseks on suur. Praegune võimekus lubab meil energiatootmisse suunata oluliselt rohkem rehve, kui neid Eestis toodetakse,“ märkis Sutter.

    I kvartalis toodeti 104 000 tonni vedelkütuseid

    Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas tootmismaht 3% (3100 tonni)

    2018. aasta I kvartalis müüdi 84 000 tonni vedelkütuseid (müügitulu 21,9 mln eurot)

    Vedelkütuste müügitulu kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 19% (3,5 mln eurot) ja müügimaht kasvas 9% (6800 tonni)

    Taastuvenergia osakaal energia kogutoodangust oli 13 protsenti. Kõige eeskujulikum taastuvenergia tootja oli Ruhnu, kus toodetakse üle poole energiast roheliselt. Kindlasti tasub silmas pidada ka põhjanaabrite riikliku prioriteeti rühkida taastuvenergia poole.
    „Soovime rajada Soome tuuleparke. Meie ambitsioon on taastuvenergeetika 40protsendiline osakaal tootmisportfellis,“ sõnas Eesti Energia juht.
    Puitmaterjalidest kasutati energiatootmiseks ainult jäätmepuitu ehk metallist puhastatud ehitusülejääke. Pool mahtudest seejuures imporditi.
    Hiiumaa mahus tarbimine
    Üks strateegilistest eesmärkidest, tuua energiamahukad tarbijad oma tootmisüksustele lähemale, on jõudnud esimeste klientideni. Kokku kuus suurtarbijat tegutsevad Balti ja Iru elektrijaamade juures. „Kuue peale kokku tarbitav hulk - 45 GWh - on võrreldav terve Hiiumaaga,“ tõi Sutter võrdluse.
    Nimeliselt saab praegu mainida vaid bitcoinikaevandust Blockhive. „Teised kliendid ei ole soovinud, et neid välja toodaks. Valdavalt on tegemist andmetöötlussektori ettevõtmistega, kuid on ka üks innovaatilist seina- ja laekatte materjali tootev ettevõte,“ avaldas kommunikatsioonijuht Kaarel Kask.
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Hollandi firma plaanib Pärnusse miljarditehast Riisalo: kui saame neid kuidagi aidata, siis teeme seda
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.