Lätis vastutab Rail Balticu rahakoti eest kelmuses süüdistatud mees

Artikkel

- Uudised
- Äripäev
- 30. aprill 2018 kell 10:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lätis vastutab Rail Balticu rahakoti eest kelmuses süüdistatud mees
Lätis sai Rail Balticu projekti eest vastutava ettevõtte Eiropas dzelzcela linijas finantsjuhiks Aldis Upenieks, kes käib kelmuse ja rahapesusüüdistusega läbi kriminaaluurimisloost, vahendas Läti televisiooni saade „De facto“.
Upenieks sattus kriminaaluurimise alla seoses tuuleparke haldava Winergy kohtuasjaga, millesse on segatud ka eestlasi. Läti prokuratuur on oma süüdistuses veendunud, et üks seltskond röövis Norvik Bankast laenude katte all üle 15 miljoni euro.
Süüdistuse sai teiste seas ka Upenieks, kes töötas aastaid Norvikus juhtival kohal. Kokku sai Winergy kriminaalasjas süüdistuse seitse isikut, kelle seas on ka kolm Eesti kodanikku, Andrus Peterson, Alari Piperal ja Henri Treude.
Karjäär vaatamata süüasjale
Läti telesaade nentis, et süüaluse staatus ei ole seganud Upenieksil liikuda riigiametites ühelt juhtivalt kohalt teisele. Jaanuaris sai temast majandusministeeriumi vanemreferent ning selles ametis töötas ta välja rendimajade ehitustoetuste programmi. Ministeeriumi esindaja sõnul olid nad teadlikud Upenieksi vastu esitatud süüdistustest, kuid “ministeeriumile on väga oluline kaasata kvalifitseeritud tööjõudu” ja Upenieks on end näidanud kui “hea kolleeg”.
Uude ametisse asumisega lõppes Upenieksi töö majandusministeeriumis ning nüüd, raudteefirma finantsosakonna juhina, on tema alluvuses neli inimest, vahendas telesaade. “Minu igasugused kommentaarid mõjutaksid praegu kohut, seepärast ma neid ei anna,” jäi Upenieks napisõnaliseks.
Uuriv telesaade jätkas: Eiropas dzelzcela linijast juhib mitte just puhtama renomeega Andris Linužs, kes on Upenieksi vana tuttav. Neid kahte seob riiulifirma Parmas Corporation skandaalne diil – Upenieks koos oma Norvik Banka kolleegiga andsid aastate eest Linužsi offshore-firmale 2,5 miljonit eurot laenu, et see saaks rahastada Venemaal kinnisvaraprojekti, mis kunagi ei valminud.
Linužs juhtis mõnda aega ka praegu kriminaaluurimise all tuulepargi majandajat Winergy, kuid erinevalt Upenieksist prokuratuur talle süüdistust ei esitanud.
Süüdi mõistmiseni süütu
Linužs jäi “De facto” ajakirjanikele kolme nädala jooksul intervjuuks püüdmatuks. Selgituseks ütles ta, et tema sõnu võidakse väänata nii, et see kahjustab riigi mainet rahvusvahelises kohtus, kuhu on pöördunud Norvik Banka juht Grigori Guselnikov. “Jah, see oli minu algatus,” ütles Linužs Upenieksi palkamisele kommentaariks. “Ma rääkisin kolme kandidaadiga ja pärast vestlusi kinnitati ametisse Aldis Upenieks,” jätkas ta ja lisas, et otsuse vastuvõtmisel lähtus ta süütuse presumptsioonist. “Ma ei leidnud ka riigiteenistuse seadusest mingeid juriidilisi vastuväiteid sellele, et teda ei saaks sellesse ametisse nimetada,” selgitas ta.
Kuna Eiropas dzelzcela linijas on Läti transpordiministeeriumi ettevõte, siis küsis telekanal kommentaari ka transpordiminister Uldis Auguliselt. „Küsige ettevõttest. Mina ei tea, milline firma on milliseid uusi töötajaid palganud,“ tõrjus Augulis. Küsimusele, kas on mõistlik palgata sellisesse kõrgesse ametisse süüdistuse saanud isik, vastas Augulis: „Mul pole vähimatki ettekujutust, kes on palgatud, kes on süüdi ja mis ametisse ta on saanud.“
Keerutavad suurt raha
Balti riikides planeeritakse Rail Balticu projekti raames läbi viia kümneid hankekonkursse. Selle aasta jaanuari lõpus kuulutati välja esimene konkurss, mis näeb ette Riia ja lähiümbruse mõne raudteeliini ehituse, kokku 57 km.
Eiropas dzelzcela linijas valmistab juba aprilli lõpuks ette üle Daugava jõe viiva raudteesilla ehitushanget, lisaks on tulekul veelgi mastaapseid hankeid.
Rail Baltic on uus, Euroopa standardile vastav raudtee, mis ühendab Tallinna, Riia, Kaunase kuni Poola piirini, kust see ühineb edasi Poola raudteevõrgustikuga ning tagab Balti riikidele raudteeühenduse Lääne-Euroopaga. Raudtee ehitusega oli plaan alustada juba 2016. aastal.
Balti riikide ühisettevõte RB Rail loodi 2014. aasta novembris ning selle eesmärk on viia raudteemagistraali ehitus lõpule. Projekti kogumaksumus on peaaegu 6 miljardit eurot, millest osa raha tuleb Euroopa fondidelt – paraku tuleb lepingu järgi fondiraha tagasi maksta, kui projekt jääb venima.
Winergy kohtuasi
Norvik Banka laenas Winergyle 2012. aastal 18,6 miljonit eurot, ent juba paar kuud pärast laenu andmist kutsus pank laenu tagasi. Norviki esindaja sõnul kasutas Lätis Ventspilsi lähedal asuvat suurimat tuuleparki haldav Winergy tulu välja viimiseks fiktiivseid ettevõtteid ning firmade rägastiku lõplikuks kasusaajaks oli panga arvates Andrus Peterson.
Kokku esitati Winergyle üle 60 miljoni euro eest nõudeid:
35 miljonit - Firepower, Briti Neitsisaared, juhatuse esimees Alari Piperal. Varem kuulus juhatusse ja omanikeringi ka Andrus Peterson
3,5 miljonit - Team Glory, omanik Raile Paju, juhatuse esimees Alari Piperal
2,7 miljonit - Sompa Team, Briti Neitsisaared, juhatuse esimees Alari Piperal
18,6 miljonit -Norvik Banka
Leiti, et fiktiivsed Eesti ettevõtted, mille omanik oli Alari Piperal, esitasid Winergyle miljonitesse ulatuvaid võlanõudeid. Süüdistuse järgi oli Piperal Firepoweri kaudu seotud Petersoniga, olles koos selle osanike ringis, enne kui firma Briti Neitsisaartele peideti.
Piperal on öelnud, et tema firmade tehingud Winergyga on reaalsed, kuid tema väiteid ei saa kontrollida, sest kõnealused ettevõtted ei esitanud aastaid majandusaruandeid ning äriregistris oli neil kustutamishoiatus.
Kuivallik on ka öelnud, et laenuandja Norvik Banka üritas Winergyt kaaperdada. Pärast seda, kui Kuivallik 2015. aastal Winergys oma osaluse müüs, otsustasid Winergy ja Norvik Banka kõik kriminaal- ja arbitraažikohtu vaidlused katkestada ja süüdistused tagasi võtta.
Winergy osanikud
Enamus (92,1%) kuulus Eesti ettevõttele Wind One, mis kuulus rea firmade kaudu Indrek Kuivallikule. Wind One’i juhtis Henri Treude.
Peale Kuivalliku oli Winergy väikeosanik 7,9%ga Malta ettevõte Aeolus Investments, mille kasusaaja oli väidetavalt Andrus Peterson, kes oli samal ajal Winergy juhatuse esimees. Äripäeva andmeil aga oli Malta firma lõplik kasusaaja hoopis Norvik Bankas 18,8% suurust osalust omav Jurijs Šapurovs, kes ostis Petersonilt 2012. aastal ära kõik Aeolus Investmentsi osakud.
2015. aastal müüs Kuivallik oma enamusosaluse Winergys Norvik Banka vähemosanikule Devon Archerile.
.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Rahapesu
Hetkel kuum